50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ditafora
Õppematerjali autor
o Sügisel o Varblaste pidu o Tuul käib tühjal rannal ringi o Sügisel o Kus mu väike linnukene... o Hiiresõit o Kus on põrnik? · Väljas talv ja tore jää o Väljas o Tikk, takk! o Sula o Kaks jänest o Vastlasõidul o Uisutajad o Hällilaul - rahvuslik, kus lapselt soovitakse kasvamist Eesti kodule. KARL AUGUST HINDREY (1875 1947) · Teatri- ja kirjanduskriitik · Ajakirjanik · Illustraator, karikaturist · Lastekirjanik, novellist, följetonist · Populaarne oma päh-laps kangelastega. · Väldib moraalilugemist, rõhutab mängulisust, jättes nii vajalikud järeldused väikeste lugejate enese teha. · Ümberjutustused tuginevad rahvaluulel. · Keskmise kooliea poistele määratud raamatutes käsitleb ta tõe ja vale vahekordi, sellest
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti
August Kitzberg Näitekirjanik ja prosaist. Põhiliselt täiskasvanutele kirjutatud näidendite kõrval 1855-1927 ilmusid ka mõnad lastenäidendid. Lastejuttudes vahel- duvad romantilised elemendid realistlik-humoorikatega. Lastenäidendid avaldati kogumikus "Lastenäidendid! Karl Eduard Sööt Luuletaja, lastelaulude autor, Eesti esimesed lasteluule arvestatavad hälli-, hüpitus- 1862-1950 väikelastekirjanik. ja mängulaulud, milles on kasutatud ohtralt kõlakujun- deid, alliteratsioone, kõlajäljendusi ja kordusi. Rõhutas kõlamulje olulisust lapse kõne arendamisel.
Adresseeritud 6-14 aastastele, ilmus korra kuus. Põhitoimetaja – Jaan Bergmann. Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis. 1906-1907 – ajakiri ''Lasterõõm'' – Ernst Enno 1909-1910 – ''Noorsooleht'' – toimetaja Jaan Tõnisson 1909 – ''Noorsoo kirjakava'' – raamatute sarjad Karl August Hindrey – pseudonüüm Hoia Ronk, kirjanik, karikaturist, ajakirjanik. Postimehe ja päevalehe toimetuses kirjutas arvustusi, pilkamisi, koomikseid. Piltvärsilood – sõna ja pildi koomiline ühendus, kunstilised liialdused, hüpreboolid, pole positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.''
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirja
.."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", ,,Laps kiisule aabitsat õpetamas" 30ndates kõige enam luuletusi Taluperenaise lisa ,,Laste Maailm" (,,Kase kuld"; ,,Palju tööd") avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. Söödi hällilaulud: ,,Uni tuleb", ,,Ehatäht kiirgab", ,,Äiu, lahke lapsuke"
sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad. Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid