Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks (2)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Heliisolatsioon

Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra, kus projekteerimisel ehitusakustika nõudeid ei täideta, samas on see vastuolus muude kehtivate normdokumentidega. Käesolev kirjutis tutvustab Eestis väljatöötatud normdokumente müra- ja heliisolatsiooni valdkonnas ning nende dokumentides esitatud nõuete täitmisega seotud probleeme. Normdokumendid Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr.

Ärieetika

7

doc

Ehitusfüüsika

jagame esmalt kumbagi võrrandit 10-ga: Järgmiseks vabaneme logaritmist (kasutame logaritmi definitsiooni): millest mürad I1 ja I2 : Lineaarskaalas väljendatud mürasid võib liita, seega mürade summa lineaarskaalas Teisendame mürade summa logaritmilisse skaalasse Seega on sõiduauto (75 dB) ja veoauto (80 dB) summaarne müra 81.19 dB II 1. Millised on ehitusakustika põhilised ülesanded? Ehitusakustika mitmekülgsed ülesanded võib jagada kahte põhirühma, millede lahenduste lõppeesmärgid on erinevad. Esimese rühma moodustavad probleemid, mille eesmärgiks on kindlustada ruumis kuulajatele täisväärtuslik ja moonutusteta heli, mis on seotud tämbri loomulikkusega, kaja puudumise ja parima kõlavusega. Teise rühma kuuluvad probleemid, mis on seotud segavhelide nõrgendamise või isoleerimisega. 2. Missugused suurused iseloomustavad müraalikkat

Ehitusfüüsika

14

docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus ­ vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3

Ehitusfüüsika

8

pdf

Müra praktikum

Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Joonas Hallikas Müra uurimine Kuupäev:04.03.2014 Kursus: MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratas

Töökeskkond

7

doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

Kui ruum on väike ja suur osa helist neeldub, on tulemuseks üsna vaikne, lühikese kajaga keskkond. Suures ruumis on kõik vastupidi: helienergiat neeldub vähe ja seetõttu on ruum ,,kärarikkam" ning kaja kestvus pikem. Kaja kestvusega mõõdetakse, kui kaua vaibuv heli ruumis püsib ning see iseloomustab meie jaoks mingil määral seda, kui ,,elav" või ,,elutu" on ruumi akustika ja kui kõrge on müratase. Iga ruumi jaoks, sõltuvalt selle suurusest ja otstarbest (kas ruum on mõeldud kõne või muusika jaoks), eksisteerib optimaalne kaja kestvusvahemik. Näiteks ei tohiks inimkõne kaja kestvus olla väga pikk (0,8 sekundit on hea ülemine piir), vastasel juhul hakkavad järjestikused kõnehelid üksteisega kattuma ja mõistmist segama. Ent liiga lühike kaja (alla 0,4 sekundi) muudab ruumi ,,elutuks", kuna ruum ei võimenda

Ehitusfüüsika

28

doc

Ehitusfüüsika KT

edasi. Kui ruum on väike ja suur osa helist neeldub, on tulemuseks üsna vaikne, lühikese kajaga keskkond. Suures ruumis on kõik vastupidi: helienergiat neeldub vähe ja seetõttu on ruum „kärarikkam“ ning kaja kestvus pikem. Kaja kestvusega mõõdetakse, kui kaua vaibuv heli ruumis püsib ning see iseloomustab meie jaoks mingil määral seda, kui „elav“ või „elutu“ on ruumi akustika ja kui kõrge on müratase. Iga ruumi jaoks, sõltuvalt selle suurusest ja otstarbest (kas ruum on mõeldud kõne või muusika jaoks), eksisteerib optimaalne kaja kestvusvahemik. Näiteks ei tohiks inimkõne kaja kestvus olla väga pikk (0,8 sekundit on hea ülemine piir), vastasel juhul hakkavad järjestikused kõnehelid üksteisega kattuma ja mõistmist segama. Ent liiga lühike kaja (alla 0,4 sekundi)

Ehitusfüüsika

10

pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima ­ temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet ­ niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus ­ otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra ­ müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass ­ kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass ­ tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass ­ mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass ­ hooned võivad kasutusel olla vaid pii

Ehitusfüüsika

20

docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel

Teoreetilise mehaanika lühikursus

Kommentaarid (2)