lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
2. Relvastust ja varustust oli vähe 3. Madal võistlusmoraal- inimesed ei tahtnud enam relva kätte võtta 4. Otstarbeka juhtimise puudumine 4. Landeswehr'i sõda osapooled - eestlased, lätlased, baltisakslased puhkemise põhjus - Baltisakslased üritasid luua Baltihertsogi riiki kuidas lõppes - Võnnu lahinguga- eestlased võitsid ja tähistatakse võidupühana. lõpetati rahulepinguga ja taastati Läti seadusliku valitsuse võim ning sakslased viidi baltimaadest välja. 5. Mis sündmusega ja millal lõppes Eesti vabadussõda? Tartu rahulepinguga kirjutati alla 2. veebruaril 1920, millega Venemaa tunnistas eesti riikilikku iseseisvust. 6. Demokraatliku Eesti sise- ja välispoliitika (riigijuht, riigikord, põhilised erakonnad, välispoliitika eesmärk) riigijuht - presidendikohta ei loodud, tema ülesandeid täitis valitsusjuht e riigivanem
1. Millised olid I maailmasõja põhjused? Vastuolud maailma suurvõimude vahel; soov sõdida; ei reguleeritud rahvusvahelisi kriise. 2. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 1914. 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. Saksamaa: prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine itta Venemaa vastu. ei realiseerunud kuna sakslased said Marne'i lahingus pranslastelt lüüa, nad olid väsinud ja kandnud raskeid kaotusi. Prantsusmaa: vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, Lotringi ja elsassi kõimamine ja sissetung Saksamaale. ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari
linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus):
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas
Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20
Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja
Kõik kommentaarid