Küma sõja põhjused (2)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin ­ USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan ­ USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad ­ NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine ­ 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i

Ajalugu

5

docx

Mõisted Külm sõda - 11.klass

(Külm sõda) •NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast – Õ lk 4 (raudne eesriie) •1947. aastal USA välisministri kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele – Õ lk 6 (Marshalli plaan) •Mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli ning võib põhjustada suure sõja puhkemise – Mõistena õpik lk 74 ja pealkirjana õpik lk 32 (Lähis-Ida kriisikolded) •1948.-1949. aastal takistas NSV Liit lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Kriisi kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas. Kriis kestis ligi 11 kuud – Õ lk 8 (Berliini blokaad) 1 •Rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1945

11.klassi ajalugu

2

doc

Maailm pärast II maailmasõda

Külm sõda ­lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin ­ USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan ­ USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad ­ üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 ­ 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür ­ 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist ­ idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks.

Ajalugu

4

docx

Ajaloo mõisted

rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad. Pingelõdvendus- pärast Külma sõda vastasseisu lühiajaline rahunemine. Majanduslik integratsioon- Eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses. Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid pealtkuulamisaparaadid demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli, Nixon pidi presidendi

Ajalugu

3

doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle Trumani doktriin- abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. ÜRO- Ühinenud Rahvaste organisatsioon, 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahu ning ollakse sõja vastu. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Afganistani sõda(1978-1989) Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külma sõja ajal sõditi järgmiste relvadega: · Üksteise ületrumpamine relvade tootmise · Majanduse arendamises · Mõjuvõimu laiendamises Euroopas ja kolmandas maailmas(Aasia,Lõuna-Ameerika) · Kultuur, propaganda jne Külma sõja algus: Berliini blokaad

Ajalugu

4

docx

Lähisajaloo õpiku kokkuvõte

Lähisajaloo õpiku kokkuvõte lk 7-30 UUS JÕUDUDE VAHEKORD MAAILMAS  teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas, USA läks majandusliku arengu poolt teistest riikidest ette  teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit (saavutas ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias)  riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol  lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS  teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist  puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta  ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel  nimetati külmaks sõjaks  ei oln

Ajalugu

10

pdf

Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem

Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia Kuubale tuumarakette. 1962 oktoobris Külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propaganda sõjas ja piirkondlikes kriisides. Puhkemise põhjused: 1) Kaks vastandlikku leeri (kommunistlikud ja demokraatlikud riigid) 2) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfäärid laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist. 2. Otsusta millised väited on õiged ja millised valed. VÄIDE +/- Marshalli plaan takistas kommunismi levikut maailmas +

Ajalugu

1

doc

Põhjalik kokkuvõte Külma sõja kohta

poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin ­ Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan ­ kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad ­ seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine ­ Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm aladel kuulutati välja Sm Liitvabariik (Saksa LV), nõuk. okup. loodi Sm Dem Vab (Saksa DV). ÜRO ­ 1945.a. loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine. Külma sõja kriisid( kus, millal ja tagajärg): *Korea ­ 1950 ­ surma sai ligi 3 mln inimest. Lõppes tulemusteta. Korea ps'l jäi olukord samaks. *Lähis-Ida ­ 1950-1960 vahemikus ­ NSV Liit tahtis saada Lähis-Ida

Ajalugu

Kommentaarid (2)