Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Külm sõda - sarnased materjalid

stalin, konverents, president, võidurelvastumine, praha, holokaust, organisatsioon, kuritegu, muust, doktriin, nato, maailmasõda, müür, moskva, näis, lahkhelid, harry, jätkus, relvi, tuumapomm, sõjad, nsvl, lidu, potsdami, alameini, midway, preisimaa, juudid, loovutamine, juute, churchill, suurbritannia, alandav, riigipööre, tapeti, rakettide
thumbnail
13
doc

Külm sõda

propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades)

Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

küsimustes jne). Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas, NSV Liit aga soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses, siis 1946 deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (Jossif Stalin veebruaris, Winston Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele pani NSVL tegevus Ida- Euroopa okupeeritud aladel. Kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke kommuniste. Repressioone ja valimiste võltsimist kasutades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Külm sõda

(näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Koloniaalimpeeriumite lagunemine Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Trumani doktriin: See oli USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Marshalli plaan (1948-1952) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda

Külm sõda (1945-48 ­ lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi ­ kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie ­ sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Külm sõda

II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) ­ abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Külm sõda

KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM.................

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Külm sõda

· NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne ­ algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Külm sõda

maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine ­ iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD ­ demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949]) 18) Võidurelvastumine 19) Tuumaajastu algus (aatompommide loomine) 20) keskkonna saastamine 21) Raudse eesriide kujununemine Euroopas 22) ÜRO loomine 1945 a. 23) Uute sõjaliste liitude loomine Euroopas ( NATO [1949] ja VLO[1955] ­ Varssavi lepingu organisatsioon) 24) Uute majanduslike liitude loomine ( Marshalli plaan, VMN ­ vastastikuse majandusabi nõukogu). 2. Külm sõda (1945) 1948- 1989 Külm sõda- ajaloos ja poliitikateaduses kasutusel olev termin, millega tähistatakse peale II MS-i rahvusvahelistes

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
14
odt

KÜLM SÕDA

-Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine -USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NL-l tavarelvastuses ; loodi sõjalis-poliitilisi liite(NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne) ; mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 3.Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast – puudutas eelkõige III maailma riike ; eriti terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või laiendada sinna oma mõjusfääri(NL, Hiina, RV, USA). 4.Majanduslik võituls – kõrgem elutase

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Külm sõda

KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents ­ 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin ­ 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island,

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Külm Sõda

saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Külm-sõda

USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külm Sõda

19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda ­ Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine ­ NL ja USA vaheline võistlus, kus püüti saavutada relvastuse arvus ja kvaliteedis oma vastasest ülekaal.

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm Sõda

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 ­ 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse

Ajalugu
290 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Külm Sõda

1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 3 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja 3 http://www.eesti.ca/konverents-kulm-soda-kuum-teema-euroopas/article37513 Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Külm sõda

küsimuses neljapoolne kokkulepe mis lõpetas ummikseisu (Saksa LV-l on õigus esindada Lääne Berliini, aga seda ei liideta Saksa LV-ga. 1972 tunnustas Saksa LV Saksa DV-d. Astusid ÜRO liikmeks 1973 külastas Saksa LV pealinna Bonni Breznev. Koostöölepingud majandus ja kultuurivallas. Majandussuhted arenesid, kaubavahetus kasvas. (1955 Hallsteini doktriin- Saksa LV katkestab suhted riikidega kes tunnustavad SAKSADV-d . see tühistati) NSVL-Prantsusmaa 1966 külastas Moskvat PR president Charles de Gaulle. Moskva lootis Prantsusmaa abil lääneriikide ühisrinnet peatada. PR astus välja NATOst. PR ja NSVL vahel majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil. Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1973-75 Helsingi protsess. Soome president Urho Kaleva Kekkonen- Moskva ja lääne riikide vahendaja, ajasid laveerimispoliitikat. Esindatud 33 Euroopa riiki, Usa ja Kanada.

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Külm sõda

Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 ­ 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 1925­1934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 ­ 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda? Kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda 6. Mille poolest on oluline Verduni lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 21. veebruar ­ 16. detsember 1916

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda.

USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KÜLM SÕDA

KÜLM SÕDA(1945-1989) Põhjus: Kahe vastandliku leeri kujunemine. · Külm sõda- ei toimu reaalne sõjategevus, vaid vastaseid survestatakse propaganda ja vastase luurega. Vastandlike sõjaliste blokaadide moodustamine ning võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki. 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin  Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

NSVL, külm sõda

mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, NSVL-i ja Ida-Euroopa riike ühendav sõjalis- poliitilineliit. Trumani doktriin- 1947, USA presidendi plaan, mis ütles et tuleb

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt  Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad);

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külmsõda 1945.a

Sõjast saadud territooriumide kinnistamine. USA mõju vähendamine Euroopas. Alates 1962st majanduslik möödumine Lääne riikidest. Külma sõja algus · 5. märts 1946 Fultoni kõne, Churchilli poolt (ülikoolis). ,,Raudne eesriie"- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool. · 1947 Trumani doktriin- Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung. · 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel. USA lootis, et Euroopast saab tema liitlane ja kaubandussuhted.

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm sõda 12.kl

Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Külm sõda - mõisteid

1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73),

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Külm sõja kospekt

viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE  Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine.  NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.  Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis  Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure,

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Külm sõda konspekt

USA ajakirj. Nimetas seda ­ külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda ­ Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) ­ et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti N. Liidu ja demokraatlike lääneriikide üha tervanevast vastasseisust. Trumani doktriin 1947 ­ kommunismi pidurdamise poliitika Truman tunnetas ohtu (NSVL surve Iraanis, Türgis, Kreekas) ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele, keda ähvardab kommunismi mõju alla sattumise oht.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külma sõja kriisid

Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. USA oli NSV Liidu mõjuvõimu vastu Ida-Euroopas. NSV Liit tahtis aga kontrolli inimeste üle kõikides elusfäärides. NSV Liit lubas korraldada valimised, mis osutusid ebaausateks. Inimesi hirmutati valima NSV Liit. 1945 a tulevad võimule Rumeenias ja 1948 a Tsehhoslovakkias. 3. Trumani doktriin 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 4. Marshalli plaan Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks.

Ajalugu
128 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun