kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja 2)Põhja-K. alustas sõda, et Ungarisse 3)pärast Stalini tõestada juriidiline õigus kaasaegseid maj.-reforme. muuta kogu Korea komm. surma hakkasid levima nendele aladele - u. 2000 a. demokraatlikud meeleolud tagasi asus seal juutide riik "Külma sõja" üks julmeim (KP juhiks I. Nagy) sõda- hukkus u. 3 miljonit 4)põllu-maj
Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I
ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm.
USA. Kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle.
Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu. Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. Korea sõda 1950-1953
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
NSVL ei tahtnud ühendust vaid õhu teel. Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV vastu NATOsse NSVL ja tema liitlased rajasid VLO. Korea sõda 19501953 Põhja-Korea Korea lõhestatus: Külm sõda ägenes. Aasias Stalini nõusolek ja Hiina kom. vägede abiga (NSVL ja Hiina teineteist ei tunnustatud; kommunismi levitamine; tungis P.-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda. toetus), Lõuna- Põhja-Korea oli Korea oli Hiina koloniaalmaa.
Kõik kommentaarid