Külm sõda 12.kl (5)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ajaloo töö konspekt.

vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Võidurelvastumine: Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis

Ajalugu

28

docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni. KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS (LK 24-29) 5. DEFINEERI E SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA JA DATEERI  INTERVENTSIOON ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.  KUULUTATI VÄLJA IISRAELI RIIK 1948 kuulutati välja Iisraeli riik.  PALESTIINA SÕDA Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000

Ajalugu

3

odt

Elu pärast II maailmasõda

3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed) Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Toetajad: NSV Liit ja Hiina Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse. Tulemused: 1953. a. Sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, pandi paika piir, mis kestab tänaseni. Suessi kriis- Suessi kriis sai alguse sellega, kui 1956 aastal riigistas Egiptuse uus valitsus eesotsas Gama Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. NSV Liit kasutas soodast võimalust ära ning toetas Nasserit igatpidi. 1956 aasta sügisel ründas Iisrael Inglaste mahitusel Egiptust, peagi

Ajalugu

14

docx

Sõjajärgne maailm

suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks

Ajalugu

3

docx

Ajalugu kontrolltöö 2. Maailma Sõda

sisse massilised arreteerimised. Jätkusid küüditamised. Olid karistused, isegi ametnikel. Oli vangilaagrite võrgustik majanduse käigushoidmiseks. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli(tekkisid kolhoosid). Stalin arenes sõjatööstust. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Oli ka salapolitsei, isikukultus. Poliitilise vastase asi lõppes enamasti füüsilise hävitamisega. ,,Läänestumine". 13, Korea sõda (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja läänemeelseks 1948.a ; Põhja-Korea alustas sõda , et kogu Korea muuta kommunislikuks. Põhja-K sai sõjas abi NSVLiidult ja Hiinalt, Lõuna-K aga USA-lt. Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga

Ajalugu

3

doc

BALTI RIIGID II MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL

Ühendriikide president Roosevelt kinnitas Stalinile, et Ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu, mainides siiski vajadust korraldada referendum nende tuleviku küsimuses. Järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. Samas ei andnud lääneriigid järele NSV Liidu survele Balti riikide liitmist de jure tunnustada. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitsemiskorraldust ning varade natsionaliseerimist. 1953. aastal moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940. aastal toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai selle esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954. aastal avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande,

Ajalugu

4

docx

Maailm pärast II maailmasõda

Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie ­ NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin ­ USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan ­ USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ­ Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a

Ajalugu

6

doc

Sõjajärgne maailm

KORDAMINE Sõjajärgne maailm 1. Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas? Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3

Ajalugu

Kommentaarid (5)