Küüditamine (3)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Küüditamine

Naised-lapsed paigutati laiali üle Siberi. Kannatati kohutavat puudust, millele lisandus käre külm, talvel söödi tihti vaid linaseemneid ja hernevarsi, kevadel rohtu, nõgeseid ja ohakaid. Vanemateta jäänud lapsed saadeti Vene lastekodusse, kus nad pidid unustama oma eesti päritolu ja keele.Eestlaste arv Eestis pole tänaseni jõudnud sõjaeelsele tasemele. Kõigi hukkunute mälestusele mõeldes on 14. Juuni kuulutatud üldrahvalikuks leinapäevaks. Küüditamine Tallinnas Kõigile Tallinnas asuvate veobaaside ja ettevõtete juhatajatele tehti 13. Juuni keskpäeval korraldus veomasinate seadmiseks sõidukorda ­ varustatud bensiiniga ja jätta juhid ootele. Kõige suurem hulk veomasinaid oli Tallinna veobaasil (üle 100 veoauto) ja seal käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli-

Ajalugu

3

doc

Küüditamine

Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust

Riigikaitse

11

wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.

Ajalugu

10

doc

Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944

Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid otsiti läbi, kusjuures nii mõnigi väärisese läbiotsija taskusse rändas. Ka ei mainitud, et perekonnapead naistestlastest hiljem eraldatakse. Mõnel pool aitasid sõdurid inimestel asju pakkida, teisal aga viidi inimesed ära kaks kätt taskus. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Puuduliku organiseerimise tõttu see tsekistide plaan aga ei õnnestunud ja küüditamine 9 venis kuni 16. juuni õhtuni. Tänu sellele õnnestus paljudel nimekirjas olnutel pakku minna. Operatsiooni läbiviimiseks oli varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Pärnus, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Peagi hakkasid vagunid täituma. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 17

Ajalugu

60

docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi   valitsemisega   tegelesid   polii­ perioodil   juhtis   keskkomitee   büroo   (aastatel tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati�

Eesti ajalugu

28

doc

Sõda ja Saaremaa

SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S

Ajalugu

55

docx

Eesti Lähiajalugu

Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad

Eesti Lähiajalugu

37

odt

Esiajalugu

Petserimaa venelasi ja baaside töölisi; Johannes Varese valitsuse moodustamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased Riigivolikogu valimised, kõik Eesti Töötava 14.–15. juuli Rahva Liidu vastaskandidaadid peale Jüri-Rajur Liivaku kõrvaldati. Eesti Vabariigi säilitamist toetav meeleavaldus Kadriorus pärast Eesti-Läti 18. juuli jalgpallimaavõistlust. 19. juuli J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale küüditamine. Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks 21. juuli Vabariigiks. 22. juuli Sama riigivolikogu "otsustas” paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liitu. 30. juuli K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgul Moskvas kuulutati Eesti NSV Liitu 6. august vastuvõetuks; algas tööstuse, pankade, transpordi, kaubanduse ja elamute

Ajalugu

Kommentaarid (3)