Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Köögiviljad ja seened (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Köögiviljad ja seened #1 Köögiviljad ja seened #2 Köögiviljad ja seened #3 Köögiviljad ja seened #4 Köögiviljad ja seened #5 Köögiviljad ja seened #6 Köögiviljad ja seened #7 Köögiviljad ja seened #8 Köögiviljad ja seened #9 Köögiviljad ja seened #10 Köögiviljad ja seened #11 Köögiviljad ja seened #12 Köögiviljad ja seened #13 Köögiviljad ja seened #14 Köögiviljad ja seened #15 Köögiviljad ja seened #16 Köögiviljad ja seened #17 Köögiviljad ja seened #18 Köögiviljad ja seened #19 Köögiviljad ja seened #20 Köögiviljad ja seened #21 Köögiviljad ja seened #22 Köögiviljad ja seened #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor angie Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Köögiviljandus

kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat

Aiandus
thumbnail
2
doc

Köögiviljad ladina keeles

1. Aedhernes ­ pisum sativum 2. Aedrõigas ­ raphanus sativus 3. Aedsalat ­ lacuta sativa 4. Aedtill ­ anethum graveolens 5. Aeduba ­ phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas ­ rumex acetosa 7. Harilik sibul ­ allium cepa 8. Hiina kapsas ­ brassica chinensis 9. Kaalikas ­ brassica napus 10.Kabatsokk ­ cucurbita pepo 11.Kartul ­ solanum duberosum 12.Kurk ­ cucumis sativus 13.Kõrvits ­ cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas ­ sabauda 15.Köömen ­ carum carvi 16.Küüslauk ­ allium sativum 17.Lehtkapsas ­ acephala 18.Lillkapsas ­ botrytis 19.Murulauk ­ allium schoenoprasum 20.Mustjuur ­ scorzonera armoracia 21.Mädarõigas ­ cochlearis armoracia 22.Naeris ­ brassica rapa 23.Nuikapsas ­ gongylodes 24.Petersell ­ petroselinum crispum 25.Punane pipar ­ capsicum annum 26.Porgand ­ daucus carota 27.Porrulauk ­ allium porrum 28.Põlduba ­ vicia faba 29.Rabarber ­ rheum rhaponikum 30.Redis ­ raphanus sativus 31.Seller ­ apium graveolens 32.Spa

Aiandus
thumbnail
6
doc

Puu-ja köögiviljad

Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed ­ omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid ­ annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin ­ punases kaunpipras solaniin ­ kartul, tomat parkained ­ maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained ­ teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll ­ roheline; karotiin ­ oranz, oranzikaspunane, likopiin ­ punane Lämmasikained ­ tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid ­ valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad ­ väga väikestes kogustes, erandiks pähklid ­ 50-70%

Toitumisõpetus
thumbnail
11
pdf

Köögiviljad

peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks ­ köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 ­

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Köögiviljad

1.2. Bataat · Kasvatatakse enam Põhja ja Taga-Kaukaasias · Kujult piklik ja raskem kui kartul · Sisaldab rohkesti süsivesikuid, eriti suhkruid 1.3. Maapirn · Kasvatatakse kaukaasiamaades · Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused · Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%) · Kasutatakse toiduks nii keedetult kui praetult 2. Juurviljad · köögiviljad, milledel toiduks kasutatakse juurt · sisaldavad rohkelt süsivesikuid, mineraalsooli, vitamiine, maitse- ja lõhnaaineid 2.1. porgand · Sisaldab rohkelt kiudaineid (soodustavad seedimist) · Sisaldab C-vitamiini, B-rühma vitamiine, foolhapet ja suhkruid · Mineraalainetest P, Se, Mg, Ca, Na, Mn Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides

Toiduaine õpetus
thumbnail
12
ppt

Köögiviljad

KÖÖGIVILJAD Köögiviljad on rohttaimed, mida kasvatatakse toiduks Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA

Toiduained
thumbnail
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Munamass segatakse ühtlaseks (ei tohi vahustada!) Härjasilmad-on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu jääb terveks ja praetakse, kuni munavalge on piimjasvalge ja rebu kergelt hüübinud. Praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Lisandiks sobivad praetud suitsupeekon või mugulsibul, praetud kartulid, praetud lihasaadused, köögiviljad. Omletid- Neid võib serveerida iseseisva suupistetena või liha- ja kalaroogade, suppide ja selgete puljongite lisandina. Valmistatakse omletisegust, munad segatakse lahti ja lisatakse vesi, rõõsk või hapukoor või piim. 1 kanamuna kohta lisatakse 1-2 sl vedelikku, 1/8 tl soola. Segu maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Omletisegu valatakse kuumale pannile vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil pannil või küpsetatakse praeahjus temperatuuril 180-200 kraadi 5-8 minutit.

Kokandus
thumbnail
14
xls

Köögiviljad

Istutus Mitme Külmata sügav Istutuss Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 k

Bioloogia



Lisainfo

Vajalik materjal kokas õppivale inimesele.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun