Kõvakettad (0)

Kõvaketas

Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1 Taivo Vaine Kõvakettad Referaat Olustvere 2010  Sisukord Olustvere teenindus- ja maamajanduskool................................................................................. 1 PM1.............................................................................................................................................1 Taivo Vaine..........................................................................................

Hdd - kõvaketas

Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ................................................................................ 5 Kontroller ( Actuator ): ......................................................................... 5 Mootor: ................................................................................................ 5 Liidesed: .............................................................................................. 5 Korpus: .................................................................

Väline kõvaketas

===Väline kõvaketas===

Väline kõvaketas (inglise ,,external hard drive") on arvutiväline andmesäilitusseade.

Arvutisüsteemid on ajaga arenenud ning tekkinud on uusi erinevaid vajadusi, ohte ja olukordi, mis on teinud välised kõvakettad väga populaarseks. Välised kõvakettad on sama tüüpi kõvakettad, mida kasutatakse PCdes ning laptopides. Seda kasutatakse, samuti nagu arvutis, informatsiooni (andmete) hoiustamiseks ajutiselt või pikema aja vältel. Peamised erinevused välise kõvaketta ja arvutisisese kõvaketta vahel seisnevad selles, et väline kõvaketas asetseb arvutist väljas, on lihtsasti kaasaskantav ning tunduvalt turvalisem ja kindlam andmete talletamiseks.

Referaat arvuti seadmetest

Teema kuidas ja kuhu oma andmeid salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma salvestamise tehnoloogia, andmemahu, salvestuskiiruse, töökindluse, andmesäilivusaja ja ka hinnaklassipoolest.

Kõvaketas

lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

ajal. PROM, mis leiutati 1956. aastal, lubab kasutajal programmeerida selle sisu vaid ühe korra. 1971. aastal leiutati EPROM, mida sai ultraviolettvalguse käes korduvalt programmeerida.1983. aastal leiutati EEPROM, mida kasutatakse kiipide puhul ning seda saab korduvalt kustutada ning uuesti programmeerida. (Wikipedia) 4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. (Vikipedia) Sekundaarsalvestised ei ole keskseadmega nii otseselt seotud kui primaarsalvestised. Sekundaarsalvestitel olevad andmed ei kao arvuti välja lülitamisel. Samuti on see üldjuhul odavam ning andmeid säilitatakse seal kauem kui primaarsalvestitel. Sekundaarsalvestid on tavaliselt vormindatud vastavalt failisüsteemivormingule, omades nii vajadust failid ja kataloogid vastavalt kuupäeva, autori või muude andmete järgi ära sorteerida

Kõvakettad

Tavaline HDD koosneb võllist, mis hoiab 1 või mitut lamedat ketast, mida nimetatakse platternsiteks, mille peale andmed salvestatud on. Platternid on tehtud mittemagneetilisest materjalist, tavaliselt alumiiniumi sulamist või klaasist ja on kaetud õhukese kihi magneetilise materjaliga, tavaliselt 10-20 nm paksusega ­ võrdlusega, et tavaline koopiapaber on kusagil 0,07 mm (70 000nm) ja 0,18 mm(180 000 nm) paksune ­ ja väliskiht süsinikust kaitseks. Teised kettad võivad kasutada raud(III)oksiidi magneetilise materjalina aga tänapäevased kasutavad coobalti põhilist sulamit. Kettad pööratakse väga suurtel kiirustel. Informatsioon kirjutatakse plaadile, kui see möödub sellisest seadmest, mida kutsutakse read-and-write head-iks(ehk seadmest mis loeb ja kirjutab), mis on kettast väga lähedal magneetilisele kihile plaadil (uuematel seadmetel võib see vahemaa olla vaid kümneid nanomeetreid). See read-and-

Tark- ja riistvara

mikroprotsessorit. Mälu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG Personaalarvuti mälutüüpide suhted. Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides, harvem bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab