100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
misise
Õppematerjali autor
I. Sissejuhatus · Minu uurimustöö annab väikse ülevaate Kõrvemaa ja Aegviidu puhkealast ning puhkealal toimuvast. · Valisin selle teema, sest olen Kõrvemaal mitmeid kordi ise looduses viibinud ning soovisin natukene rohkem teada saada puhkealal kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust. · Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused. II. Üldiseloomustus
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja
Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Varem asus seal sõjaväepolügon. Kaitseala pindala on 12 891 ha. 3
Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad.
See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist.
· Klindi lähedal rohkem lood, lõuna pool karstunud paetasandikud ja moreentasandikud · Lavamaa osad on ka Pakri saared ja Osmussaar · Jõhi aluspõhjaline kõrgendik Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa · Devoni liivakivist lavamaa 40-100 meetri kõrgusel · Arvuaklt paljandeid · Iseloomulikud on ürgorud · Kõgeimad pinnavormid on mõhnastikud Kesk-Eesti tasandik · Türi voorestik · Valdavalt lainjad moreentasandikud Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa · Arvukalt oosistikke ja mõhnastikke (Paunküla ja Voose mäed) Põhja-Eesti rannikumadalik · Kõik, mis jääb panga alla sh mitmed Soome lahe saared Lääne-Eesti madalik Läänesaarte madalik · Lääne-Saaremaa kõrgustik, Kõpu kõrgustik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik · Kolga-Jaani voorestik Alutaguse madalik · Iisaku-Illuka oosidevöö Põhja-Eesti paekallas · 1200 m pikkuse Balti klindi osa Laadoga järvest Ölandini 18.09.13 Läänemeri
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef.........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid