Kõrgharidusreformi poolt ja vastu (kvalitatiivsed meetodid) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad.

Kutse-eetika

55

docx

UURIMISMEETODID

– Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus • Mõlemad: – Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid – Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed • Ometi on väga olulisi erinevusi: – Erinev auditoorium • Ajakirjandus – laiem auditoorium • Sotsiaalteadused – pigem teised uurijad ja teemast teadlikud praktikud – Erinev keel • Ajakirjanduslik keel – lihtne; võib olla kujundlik, slängilik, ebamäärane

Uurimismeetodid

10

docx

Ettevõtja intervjuu

Nende soov on, et nende kliendid oleksid õnnelikud, edukad ja rahulolevad. Kui soovite endale veebilehte, või soovite, et Teid leitakse Interneti avarustest, siis nad aitavad Teil hea meelega jõuda tulemuseni. Nad pakkuvad erinevaid teenindusi: Veebilahendused. Kui vajate kodulehte või kampaaniaveebi, portaali või foorumit, siis nad aitavad Teid. Tegelevad nii täislahendustega kui ka aitavad lõigata kujundust html-iks või uuendada ainult kodulehekülje tehnilist poolt. Graafiline disain. Klient näeb aknal Teie logo, võtab kätte visiitkaardi või avab kodulehe ning saab esimese emotsiooni Teie firmast. Maatriks kannab hoolt, et see emotsioon oleks hea. Internetiturundus. Kui soovite, et Teie koduleht tuleks otsingumootorites välja enne kui konkurendi oma ja tahate kliente püüda Facebookis või pakkuda neile lugemist blogis, siis Maatriks aitab nii jõu kui nõuga. Kuidas Maatriks töötab? Planeerimine

Ettevõtluse alused

67

docx

Uurimismeetodid

Üks viisidest ­ ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele ­ küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ­ ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine ­ on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs ­ selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium  Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine Andmete esinduslikkus Teaduskeel OUT IN Kirjeldan Analüüsin, uurin

Uurimismeetodid

30

doc

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

· Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt väljaarendatud meetodite alusel · T-liku tunnetamisprotsessi tulemuseks on teadmine uuritavast objektist, mis on tõestatav ­ olgugi, et tõestatavus, seda nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses uurimuses, on suhteline. · Teaduslik teadmine on objektiivne. Samas ­ objektiivsus on kokkuleppe küsimus: vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele. · Teadusliku uurimuse eesmärgiks ­ saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta. Mõista, kirjeldada uuritavat objekti. Selgitada, seletada uuritava fenomeni seotust teiste fenomenidega + põhjuseid! Prognoosida võimalikke tulevikuarenguid. Teadusliku uurimise osad: teooria, metodoloogia, analüüs. Kõik on vajalikud! Teooria Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas tegevuse tulemus, mis kujutab endast

Ainetöö

4

docx

Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga

'' Marko: `'Eks ikka, oleksin tahtnud näiteks näitejuhtimist minna õppima ning nagu öeldud siis käisin ka Lavakooli sisseastumas, kuid 18-aastasena ei oska elu ette kujutada ning tagantjärgi mõeldes olen õnnelik, et asjad nii läksid. Kuid ega mul polnud kunagi plaanis raamatukokku tööle minna, lõpetasin pedagoogika ära ning olen oma erialalt bibliograaf.'' Kaspar: `'Kuidas kujunes teie huvi meedia ja ajakirjanduse vastu?'' Marko: `'Eks ta nii kujuneski, et kui mind kutsuti ja nii hakkas ta arenema, kuid siin on üks teine osapool ka ­ ma olen loomult uudishimulik inimene. Ajakirjanikuks olemine ning meedias töötamise üheks tingimuseks on huvi selle vastu, muidu ei saa sellel tööl läbi lüüa.'' Kaspar: `'Aga kas te kujutaksite ette ennast töötamas majanduses?'' Marko: `'Ei oskaks, sest majandus ei ole mulle, kuigi tänapäeval eriti soovitatakse. Minu

Meedia

33

pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

1.4 Intervjuu Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu valimistesse? Antud küsimus osutus valituks, kuna tundus sobivaim, millele vastata intervjuu meetodil. Lisaks on see põhiteemaga seotud ja eesmärk on uurimustöös teada saada inimeste aktiivsust poliitika suhtes. 1.5 Tekstianalüüs Kuidas kajastab meedia poliitikuid enne valimisi ? Antud küsimus on oluline seetõttu, et tihti otsustavad inimesed alles viimasel minutil (valimiskaiinis), kelle poolt hääletada. Põhjusi võib olla mitu: esiteks annavad poliitikud liiga kasutud tagasisidet valijatele, teiseks poliitikuid ei kajastata piisavalt mida?, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit. Savisaarde) 6

Inimgeograafia uurimismeetodid

26

docx

Nimetu

kaltsudest. Aga tegelikult ei olnud ta üldse Nad ei soovi minuga suhelda, kuid ma vaene, proual oli suur varandus ja ta üritas mõistan seda kuna nad ei taha, et nende pansionaadi külalistelt võimalikult palju suhted oma abikaasadega minu pärast raha saada. Vauquer ei hoolinud oma kuidagi mõjutada saaks. pansionaadi elanikest ning üritas igalt poolt kasu lõigata. Ta oli üks ihne See oli viimane küsimus, mille ajakirjanik vanamutt, kes hoolis ainult rahast ja seda Isa Goriot’le jõudis esitada kuna peale nii palju, et ta ei hoolitsenud isegi enda seda, tundis ta ennast halvasti ning ta viidi eest, ainult üritas oma rikkust suurendada. minema. Hiljem tuli uudis, et Härra Goriot Vauquer jätab halva inimese mulje, sest oli surnud, ning tema viimased sõnad olid pensionaadi pidaja peaks olema siiski

Meedia

Kommentaarid (0)