KÕRGEM NÄRVITALITLUS
12.klassile
Tabasalu Ühisgümnaasium
N Ä R V IS Ü S T E E M
K E S K N Ä R V IS Ü S T E E M P I IR D E N Ä R V I S Ü S T E E M
N ä r v id
P E A - JA S E LJA A JU S E N S O O R N E n ä r v is ü s t e e m S o m a a tilin e N S A u to n o o m n e N S
R e t s e p to r it e s t K e s k n ä r v is ü s t e e m is t s k e le tilih a s t e le N ä ä r m e te s s e , e lu n d it e s s e ja
k e s k n ä r v is ü s t e e m i s ig n a a le v iiv a d s ile lih a s t e s s e s ig n a a le v iiv a d n ä r v id
s ig n a a le t o o v a d m o t o o r s e d n ä r v id
tu n d e n ä rv id
s ü m p a a tilin e N S P a r a s ü m p a a t ilin e N S
T a litle b T a lit le b
a k t iiv s e s p u h k e s e is u n d is
s e is u n d i s
PEAAJU saab infot (meeleelundite kaudu)
piirdenärvisüsteemi vahendusel ümbritsevast
keskkonnast ja organismis toimuvast
Kaalub ligikaudu 1,35 kg
Koosneb ligikaudu 100
miljardist närvirakust
Kurruline pind (hallainest)
on peaaju koor; paksus u
3mm
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Krillo15
Õppematerjali autor
a egkonna a rr u kurrutusel esines sea lpi kurrutus tustel ja Keskmass l murrangu el. Viimase iivi kõrgem id , mida saatis l kustutanud a d , ligi 1900 v ulkanism. vulkaanide - meetrilise kuhikud. d tipud ong
Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.
Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eella
raviasutusest (KLIINIK.EE 2009). 2.1.3 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool (KLIINIK.EE 2009). 2.1.4 Stress Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Eelnimetatud nõuetest on näha, et VS-i valik on vastuoluline ja konstruktoril peab olema oskusi VV projekteerimisel. VS tuleb valida nii, et see ei satuks vv.-tava sagedusala sisse NT1: Kui sagedusvahemik on 10…300kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 465 kHz, saame peegelkanali kauguseks signaalisagedusest 2x465kHz = 930kHz. Siit 300-930 = neg. !!! Seega tuleb ossi sagedus võtta kõrgem signaalisagedusest: f oss f sign NT2: Kui sagedusvahemik on 300…3000kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 200 kHz, saame peegelkanali kauguseks 2x200kHz = 400 kHz. 3000 Siit 3000-400 = 2600, kust 1,15 2600 NT3: Kui sagedusvahemik on 3000…30 000kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks jällegi 465 kHz, saame peegelkanali kauguseks 2x465kHz = 930 kHz
2. Allika/Meediumi omadused – - Usaldusväärsus, ekspertsus, atraktiivsus. - Usaldusväärsus on neist olulisim. 3. Sõnumi omadused – - Sõnumi vormistus. 4. Mõjustusteed – - Tsentralne mõjustustee – reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis vahendavad teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötluse tõenäosus on kõrge. Sisu töötlus on kõrgem kui konteksti töötlemine, pigem kõrge osalusmäär (nt teabe edastamiseks kasutatakse arsti). Eeldatakse, et inimene töötleb reklaame ratsionaalselt. - Perifeerne mõjustustee – reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis vahendavad teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötluse tõenäosus on madal. Madal osalusmäärl, hedonistlik-emotsionaalne reageerimine (nt teabe edastamiseks kasutatakse staari).
KINNITATUD keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 20142020 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................................4 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest.....................................4 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire...................................................................7 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEAT
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid