Kategoorias kõrgem matemaatika leiti 29 faili

Matemaatika >> Kõrgem matemaatika
Kõrgem matemaatika
7
doc

Kõrgem matemaatika

Kahe vektori skalaar- ja vektorkorrutis Vektoriks nim suunaga ja pikkusega sirglõiku. Tähistatakse , kus A ja B tähistavad vastavalt vektori algus- ja lõpp-punkti. Vektori mooduliks nim vektori pikkust. Tähistatakse . Ühikvektoriks nim vektorit, mille pikkus võrdub ühega. . Nu...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
390 allalaadimist
Matemaatika eksami kordamisküsimused
7
doc

Matemaatika eksami kordamisküsimused

Determenandi põhiomadused. Alam D ja minoor. Crameri meetodil võrrandsüsteemi lahendamine · Determinant ei muutu, kui tema read ja veerud ümber paigutada. See omadus väljendab determinantideridade ja veergude samaväärsust. · Kui determinandis kaks rida omavahel ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vas...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
97 allalaadimist
Diskreetne matemaatika Kodune
8
docx

Diskreetne matemaatika Kodune

Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Peeter Sikk 121055 IASB 13 Tallinn 2012 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number 10. süsteemis: 121055 Matrikli number 16. Süsteemis: 8-kohaline arv: 2F572B3F 4-muutuja...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
115 allalaadimist
Kõrgema matemaatika üldkursus
28
pdf

Kõrgema matemaatika üldkursus

0568 Kõrgema matemaatika põhikursus (4 EAP) 2011/2012 sügis 1. Determinandid: omadused, miinorid, alamdeterminandid. Crameri meetod lineaarvõrrandisüsteemi lahendamiseks. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaar...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
256 allalaadimist
Lineaaralgebra täielik konspekt
48
doc

Lineaaralgebra täielik konspekt

M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete pü...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
763 allalaadimist
1 eksami kordamisküsimused ja vastused
2
doc

1 eksami kordamisküsimused ja vastused

Suurusi, mis on täielikult iseloomustatud oma arvväärtusega nimetatakse skalaarideks (skalaarna suurus). Skalaari saab esitada arvteljel. Suurusi, mis on iseloomustatud oma arvväärtuse (suuruse), sihi ja suunaga nimetatakse vektoriteks. (arvväärtuse määrab punktide vaheline kaugus, sihi määrab punktidega antud sirge s(A,B), suund on määratud punktide järjestusega.) Vastandv...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
477 allalaadimist
Maatriksi algebra
23
doc

Maatriksi algebra

Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
153 allalaadimist
VEKTORALGEBRA PÕHIMÕISTEID
19
doc

VEKTORALGEBRA PÕHIMÕISTEID

Suurusi, mis on iseloomustatud oma 1) arvväärtuse (pikkuse), 2) sihi ja 3) suunaga, nimetatakse vektoriteks. Tähistame neid a, b,... . MÄRKUS. Geomeetriliselt on vektor a määratud kahe punktiga oma alguspunktiga A ja lõpp-punktiga B. Tähistame a = AB, kusjuures:...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
39 allalaadimist
Matemaatiline analüüs
28
doc

Matemaatiline analüüs

analüüsi eksami küs. vastused: OSA 1 1. Millisel tingimusel nimetatakse sümbolit x muutujaks mingis hulgas X? Kui sümbol x tähistab hulga X suvalist elementi, siis nimetatakse sümbolit x muutujaks hulgas X 2. Tooge hulkade kohta 2 näidet! y fx () Reaalarvude-, kompleksarvude-, vekto...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
371 allalaadimist
Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria
47
pdf

Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria

Ir + T Jr4 i- tr il ti I r l T i ^t-. I J I I I I I I l l I I I T 1 ...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
293 allalaadimist
Määramata integraal
11
doc

Määramata integraal

INTEGRAALARVUTUS MÄÄRAMATA INTEGRAAL Def Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni y = F(x), mille tuletis võrdub funktsiooniga f(x): F ( x ) = f ( x ) . Näide: Funktsiooni y = 2 x algfunktsioon on y = x 2 , sest ( x 2 ) = 2 x . Antud funktsioonil on mitu algfunktsiooni, sest kui F ( x ) = f ( x ) , siis [ F ( x ) + C ] = F ( x ) = f ( x ) , kus C on suvaline konstant....

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
150 allalaadimist
Määratud integraal
11
doc

Määratud integraal

MÄÄRATUD INTEGRAAL Pindfunktsioon ja tema tuletis Kõverjooneliseks trapetsiks nimetatakse kujundit, mille kaks külge on teineteisega paralleelsed sirged (paralleelsed näiteks y teljega). Vaatame siin esialgu veel lihtsustust, kus ka kolmas külg on sirge (x telg täpsemalt x telje lõik [a,b], neljas külg funktsiooni y = f ( x ) graafik. Trapetsiga on sarnasus: kahe vastaskülje paralleelsus....

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
152 allalaadimist
Kokkuvõte
3
doc

Kokkuvõte

Maatriksi definitsioon 2. Pöördmaatriksi definitsioon a) Maatriks on ristkülikukujuline tabel, mille ridade ja veergude lõikekohtades Ruutmaatriksi A pöördmaatrksiks nimetatakse maatriksit A-1, mis rahuldab asuvad mingi fikseeritud hulga elemendid. Enamasti eeldatakse, et selle hulga võrdusi elemente...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
166 allalaadimist
Õppematerjal
19
doc

Õppematerjal

Suurusi, mis on iseloomustatud oma 1) arvväärtuse (pikkuse), 2) sihi ja 3) suunaga, nimetatakse vektoriteks. Tähistame neid a, b,... . MÄRKUS. Geomeetriliselt on vektor a määratud kahe punktiga oma alguspunktiga A ja lõpp-punktiga B. Tähistame a = AB, kusjuures:...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
376 allalaadimist
Mathcad kt 2 materjale
0
rar

Mathcad kt 2 materjale

materjalid...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
125 allalaadimist
Matemaatiline analüüs 2 kontrolltöö 2
0
rar

Matemaatiline analüüs 2 kontrolltöö 2

üks variant(riives)...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
145 allalaadimist
Matemaatiline analüüs 1 kordaisküsimuste vastused
13
doc

Matemaatiline analüüs 1 kordaisküsimuste vastused

Muutuvad suurused. Def. 1 *Suurusi, mis omand erinevaid väärtusi(vaadeldavas protsessis) nim muutuvateks suurusteks. *Suurusi, mis omand. konstantseid püsivaid väärtusi nim jäävateks suurusteks e. konstantideks. *Tähistus: x,y,z...u,v,w,t *NT ühtlane liikumine-> kiirus konstantne v, teepikkus ja aeg muutuvad *Muutuvad suurused on tavaliselt reaalarvud-> geom võime esitada sirgel *absoluutsed konstandid...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
133 allalaadimist
Analüüs 1 kt 1
0
rar

Analüüs 1 kt 1

2 varianti...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
171 allalaadimist
Matemaatiline analüüs 1 kontrolltöö 2
0
rar

Matemaatiline analüüs 1 kontrolltöö 2

1 variant...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
194 allalaadimist
Matemaatiline analüüs 1 kontrolltöö 3
0
rar

Matemaatiline analüüs 1 kontrolltöö 3

2 varianti (integraalid)...

Kõrgem matemaatika - Eesti Maaülikool
168 allalaadimist