Kõrg-ja hiliskeskaeg - perioodi kokkuvõte (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Vastused kontrolltööde raamatu küsimustele: keskaeg, islam

Teadusesaavutused: õpiti valmistama paberit; destilleerimise väljamõtlemine; viinapiirituse esmakordne valmistamine 12.sajandil; ülikoolide avamine; trükikunsti leiutamine Kultuurisaavutused: palgasõjaväe kujunemine; panganduse teke; uute, varakapitalistlike suhete kujunemine; murrang arhitektuuris(romaani, gooti stiil) ja arenenud maalikunst ja skulptuuritehnika; kuulsad raamatud; suurlinnade teke. 35) Esitage 2 näidet kummagi seisukoha kinnituseks a) keskaeg oli ,,pime" aeg, mil ühiskonna areng oli väga aeglane Keskaega nimetatakse sageli pimedaks ajaks, sest inimesed hakkasid elama tihedalt koos(linnades) ja suurtes linnades levisid mõistagi haiguspuhangud ja katkuepideemiad. Samuti oli keskaeg tugeva inkvisitsiooni aeg, kui palju ketsereid hävitati ja see pidurdas ühiskonna arengut. Suurte linnade areng ­ linnad olid omamoodi patupesad, kus oli prostitustioon ja teised kõlbmatused.

Ajalugu

58

odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi.

Ajalugu

29

odt

Üldajalugu

500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg · Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. · Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. · Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. · Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. · Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi.

Ajalugu

33

docx

Sissejuhatus keskaega

1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,

Ajalugu

7

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile

Ajalugu

17

doc

Keskaeg, reformatsioon

Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda.  2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada

Ajalugu

20

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolit

Ajalugu

7

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Kõrg ­ ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kas

Ajalugu

Kommentaarid (0)