Kõrbete taimede ja loomade kohastumine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Kõrbetaimed

Kõrbeoa varred roomavad mööda maapinda mitmeid meetreid. Enne uut põuaaega on uba jõudnud viljuda ning tema seemned jäävad ootama, millal uus vihm nad äratab. Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBELIILIA õitseb USA edelaosa kõrbetes märtsist maini. Igal aastal sirgub pärast vihmasid maaalusest sibulast uus taim. See võib kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks. Ennemuiste kasutas Ameerika põlisrahvas nende sibulaid toiduks. Tiiu Uibo  KÕRBETAIMED TOONELIILIA kasvab kaljude vahel ja kõvemal pinnasel. Tal on varuainete kogumiseks maaalune mugulsibul. VÄIKE KÕRBELIAAN Chichuahua ja Sonora kõrbes (PõhjaAmeerikas) kasvava

Geograafia

15

ppt

Kõrbe loomad

Munadest koorunud kullesed arenevad väikesteks konnadeks vähem kui 10 päevaga.Enamasti toituvad kullesed taimedest ja surnud loomakestest,vahel aga muutuvad mõned neist lihasööjateks, kes võivad rünnata isegi väiksemaid suguvendi.Kiskjad kullesed arenevad teistest kiiremini. HIIDSAMETLESTAD on keskmise viinamarja mõõtu, 1,6 cm läbimõõduga.Nad ronivad maapinnale pärast vihma, et jahtida termiite ,kes siis massiliselt liikvel on.Erepunane värvus hoiatab , et need loomad ei maitse hästi , ning peletab eemale võimalikud vaenlased. MEESIPELGAID leidub PõhjaAmeerikas ja LõunaAafrikas.Osal meesipelgatest on tagakeha nii tihkelt nektari ja suhkrurikka nestega täidetud, et nad ei suuda liikuda ning istuvad paigal pesa laes.Nende tööliste hulka kuuluvate sipelgate ülesanne on pesa teiste liikmete toitmine. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Bioloogia

10

docx

Kõrb ja nende tekkimine

Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus. Miks tekivad kõrbed?

Geograafia

8

odt

Referaat kõrbest

Kõrbetaimed ja ­loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb

Geograafia

17

doc

Austraalia parasvöötme kõrb

Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006  Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb

Geograafia

84

docx

ELUSLOODUS

- Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub keskkonnast, kõik ülejäänud loomad)) Kasv (mõõtmete suurenemine) ja arenemine (kvaliteedi muutus) - Otsene arenemine (järglased sarnanevad vanematele) - Moondega areng (ei sarnane vanematele) ­ nt. kaladel ja kahepaiksetel - Putukatel toimub moone (täismoone või vaegmoone) Reageerimine ärritustele Kohastumine keskkonna tingimustega ­ iseloomulik organismirühmadele paljude põlvkondade vältel. 4  RAKK Loomarakk Rakumembraan (plasmamembraan) ­ ümbritseb, eraldab sise- ja väliskeskkonda, kaitseb.

Bioloogia

21

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organismis toimuv keerulisemate ainete lagunemine lihtsamateks, mille juures vabaneb neis sisalduv keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused. Taimed Loomad Raku ehitus rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad Ainevahetus autotroofsed heterotroofsed Varuaine tärklis rasvad Keha pindala suur valispind liigestatud sisepind

Eesti taimestik ja selle kaitse

33

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)

Eesti taimestik ja selle kaitse

Kommentaarid (0)