Kõrbetaimed (0)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Kõrbetaimed referaat

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Kõrbetaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma kõrbetest ja kõbertaimedest. Räägin sellest mitut erinevat tüüpi kõrbeid on maailmas ja kus kohas asuvad suurimad kõrbed . Kõrbetaimedest toon välja palju erinevaid liike ja kasvukohti ja muud tarka infot . 2 Kõrbed

Taimekasvatus

11

doc

Namibi kõrb

niiskust, pinnapealset niiskust kasutab aga kevadtaimestik, mis areneb kiiresti ja seejärel kuivab kõrvetavate päikesekiirte all. Liivamuldade jämedateralisus võimaldab niiskusel sademeterikastel aastatel hõlpsasti tungida hästi sügavale, vastupidine protsess - auramine - on aga takistatud liiva vähese kapillaarsuse tõttu. Järelikult on liivakõrb võimeline koguma ja säilitama enese niiskust, mistõttu ta muutub küllaltki soodsaks Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Paljudel taimedel on lehtede 5 asemel okkad, sest okkad säilitavad vett paremini. Mõned taimed koguvad vett vartesse, lehtedesse või juurtesse, neid nimetatakse sukulentideks. Taimed on kõrbes mitmeti kohastunud:

Geograafia

8

odt

Referaat kõrbest

Kõrbetaimed ja ­loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km².

Geograafia

9

doc

Troopiline kliimavööde

põhjavee varusid või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim äkkilise vihmahoo vee või kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks maha. Taimede fotosüntees toimub varreosas. Paljud taimed hoiavad vett varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. 4  Loomad Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel

Geograafia

10

docx

Kõrb ja nende tekkimine

Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade iseloomu

Geograafia

13

doc

Poolkõrb

Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets  Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumistasanditel....................................

Keskkonnaökoloogia

13

doc

Kõrbed

Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2  Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ......................................................................................

Geograafia

25

doc

Geograafia kordamine 8.klass

Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks, siis puuduvad eeldused sademete tekkeks. Kõrbevööndis on temperatuuri ööpäevane ja aastane kõikumine üsna suur. Mandrite siseosade parasvöötmete kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast. Lund langeb seal vähe, maa külmub sügavalt. TAIMESTIK Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ning tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid. Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale ulatuv ning hargnenud juurestik, mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, viljadesse, juurtesse ning kasutavad seda põuaperioodil ­ sukulendid. Enamik taimi on lühealised. Viigikaktus ­ lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja-Ameerkas. Aaloe ­ palsude lihakate viljadega.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)