50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
100 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sida Si
Õppematerjali autor
Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal tõuseb 80 kraadini, osades piirkondades ka 90 kraadini
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................
.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju
KÕRB Mis on kõrb? Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Miks kõrbed tekivad?
mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Loomad Kohastumused ·paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest ·tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest ·toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab ·sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest
ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara
Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid:
leidub Põhja-Ameerikas, Euroopas, Venemaal ja Põhja-Aasias.Rannikuäärsed kõrbed asuvad mõõdukalt soojades jahedates piirkondades, nagu neotroopsed ja Arktilised piirkonnad. Külmad kõrbed esinevad Antarktikas, Gröönimaal ja Arktika piirkondades. Seega on kõrbeid sooje ja külmi, nende kooslus on kompaktne, kuid varieeruv, sõltuvalt soojus- ja laiuskraadidest. Kõrbe Teke Mõned kõrbed on väga vanad ja kõrbestumise tõttu on teised jällegi väga noored. Kõrbestumine on kõrbete levik aladesse, mis ei olnud varem kõrb, selline nähtus on põhjustatud mitmetest erinevatest asjaoludest, millel selles töös pikemalt peatuma ei hakka. Kõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid