Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrb (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskmine temperatuur on krbes tavaliselt 20-25?
  • Keskmised temperatuurid on 435-49?

Lõik failist


K�rbed
Sissejuhatus
K�rbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on k�rge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja �huniiskus v�ike, p��seb enamus p�ikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. P�evane temperatuur v�ib ulatuda 55?-ni varjus . ��sel kiirgub aga soojus tagasi atmosf��ri ja temepratuur v�ib laskuda alla 0?.
K�rbete tekep� hjused
Enamus k�rbetest on tekkinud �humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori l�heduses t�usev kuum �hk liigub p�hja ja l�una poole. K�rgemal atmosf��ris jahtub see ja laskub l�histroopilistes alades, tekitades sellega kaks k�rgr�huala - p� hjas ja l�unas. Kui �hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks k�rbev��ndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel m�lemal pool ekvaatorit.
Kõrb #1 Kõrb #2 Kõrb #3 Kõrb #4 Kõrb #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor palamets14 Õppematerjali autor
kõrbest natuke

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
rtf

Kõrb - Referaat

Kõrbete kliima ja maastik Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Mõnes kohas võib mitu aastat järjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kõige vähem sademeid on Atacama kõrbes Tsiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. "kuiva vihma", kui atmosfääris sademed tekivad, kuid enne maale jõudmist aurustuvad ära. Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on täielikult kuiv. Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Atacama on kõrb Põhja-Tsiilis. See on üks kuivemaid piirkondi maailmas, kuid

Geograafia
thumbnail
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitme

Soojustehnika
thumbnail
3
txt

Äike

Liigid Kohalikku ehk humassisisest ikest phjustavad tusvad huvoolud, mis tekivad maapinna ebahtlase soojenemise tagajrjel harilikult prast keskpeva, mere kohal ka sel ja hommikul. Frondiike puhkeb enamasti klmafrondil (atmosfrifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm prast ikest jahedamaks. Frondiike hlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik ike. Levik Maakeral on ikest htaegu umbes 1800 kohas. ikese sagedus kahaneb ldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, niteks Jaava saarel on aastas le 300 ikesepeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle phjuseks on pooluselhedasemate alade madalam temperatuur ja viksemad temperatuuri kontrastid. Vlk Vlk on vimas nhtav elektrilahendus, mis esineb ikesepilves, pilvede vahel vi pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on vlgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga juab sde pilve ja maa vahel les-alla kia isegi mitukmmend korda. Kige rohkem on joonvlku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks lb vlku? hus on ala

Ökoturism
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak

Mikrobioloogia
thumbnail
29
rtf

Elektrivarustus

1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste...............................................................................................................7 2.2.

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
16
txt

Islam

Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu itses 1600. aastani, mjuta

Ajalugu
thumbnail
16
txt

Tutanhamon

1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum lpetas enneaegselt tema elu, ta oli kigest

Vabaaeg
thumbnail
15
txt

Looming kokkuvõte 3/2009

Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noorm

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun