ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjali
Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, see võib maa kasutamiskõlbmatuks muuta. Midagi huvitavat Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast.
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb
.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju
Kõrbete kliima ja maastik Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Mõnes kohas võib mitu aastat järjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kõige vähem sademeid on Atacama kõrbes Tsiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. "kuiva vihma", kui atmosfääris sademed tekivad, kuid enne maale jõudmist aurustuvad ära. Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on täielikult kuiv. Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Atacama on kõrb Põhja-Tsiilis. See on üks kuivemaid piirkondi maailmas, kuid
· Egiptus · Boliivia · Brasiilia · Austraalia · Alzeeria · Botswana 3 · Mosambiik · Namiibia Troopiline mandriline kliima Ehk Kõrb Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, suures osas Austraalia territooriumis, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb,
Kõik kommentaarid