Kõike mida vaja ühiskonnast (0)

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet.

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida

Ühiskonna eksami õppimine .

Eesti! Demokraatia rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida

Ühiskond - aasta konspekt

ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

Leibkond kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine b. Ülalpeetav isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid c. Tööjõud ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed d. Pluralism- ideede ja vaadete paljusus e. Identiteet - ühtekuuluvustunne f. Tolerantsus - sallivus g. Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand h. Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi i. Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 9) Seadusi on vaja, sest... 10) Seaduste liigid: a. Loodusseadused, näiteks... b. Inimeste loodud seadused · Kirjutamata seadused, näited... · Kirjutatud seadused, näited... 11) Riigi põhitunnused: a. Territoorium b. Rahvas · Kodanikud · Välismaalased c. Avalik võim · Võimuasutused 1. Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim

Mõisted

Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta Diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine Dividend perioodiline tulu, mida makstakse aktsionärile ehk osanikule Eelarve rahaline plaan teatud perioodil (näiteks eelarveaasta või projekti kestvuse jooksul) laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond) Enamus- ja vähemusvalitsus. a) Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia). b) Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond) Enamus- ja vähemusvalitsus. a) Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia). b) Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased