100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
powned123
Õppematerjali autor
Pintsel, pahtlilabidas, värvirull, lood, tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja, lapp, käärid, terashari, liimihari, lihvimistald, kruvikeeraja, värvivann, värviprits, pritsepüstol, nuga, kraabits Käsitöövahendid Maalritöös on palju objekte mille värvimisel tuleb kasutada käsitöövahendeid. Näiteks ehitiste renoveerimisel ja remonttöödel kasutatakse enam käsitööd kui rulli abil värvimist. Osav töötegija hindabki eriti kõrgelt käsitsi töötamise vahendeid, kuna nende abil tulevad esile ka head ametioskused. Tähtis on ka töövahendite korrashoid. Ka parim töötegija ei tee head tööd halvasti hoitud töövahendi abil. Järgmisena tutvumegi erinevate maalritöös kasutatavate tööriistada ja nende korrashoiuga. Pintslid on maalri põhitöövahendid. Neid valmistatakse tänapäeval väga erinevaid ja vastavalt erinevatele värvidele ning töö eesmärgile. Pintslit hankides on vaja ka teada, et turul on ka palju nö ühekordseid pintsleid. Need on ni
Käsitööriistad. 1) Pintsel koosneb kolmest osast Vars, harjased, kate(kest) 2) Pintsli harjased tehakse Jõhvidest, loomaharjastest või tehiskiust 3) Pintslite liiguts ja loetelu Eriotstarbelised pintslid ja tavalised pintslid: Rõngaspintsel, lapikpintsel, lakipintsel Eriotstarbelised: Radiaatorpintsel, joonimispintsel, joonistuspintsel, tekstipinstel, šabloonipintsel, piitspintsel, soonpintsel, hajutamispintsel, lohisti. 4) Milleks kasutatakse maalriharju Maalriharju kasutatakse eri tüüpi värvide pinnale kandmiseks. Eriti ehitusvärvimisel ja sealgi peamiselt välitöödel. 5) Kuidas hooldada pintsleid Pintsleid ja värvimisharju korras hoidmata on võimatu saavutada töös head lõpptulemust. Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõpetamist ära puhastada. Kui töö katkestatakse lühiajaliselt võib panna töövahendid plastmaskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid seetõttu töökõlbuliku
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid ....................................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused........................................................................................................... 463 34. Peataumad ................................................................................................................................ 479 35. Rindkerevigastused ...........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid