NÄRVISÜSTEEMI EHITUS ja TALITUS somaatiline autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte NS talitluse reguleerimine; tahtele allumatu) (kr soma - kesknärvi- piirdenärvisü sümpaatiline süsteem steem parasümpaatiline NS NS (kontrollib (reguleerib peaaju seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid SÜMPAATILIN PARASÜMPAATILINE NS E NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb KESKNÄRVISÜSTEEM
ära, transmitter kinnitub retseptorile ja info kandub teisele rakule Pärast kas ensmide toimel lagundatakse või kogutakse aine uuesti kokku 13.Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit. 1) Atsetüülkoliin lihaste ja seedetrakti regulatsioon 2) Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. 14.Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele TINGIMATUD JA TINGITUD Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- või näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks REFLEKSIKAAR tee, mida mööda erutus läheb.
reguleerimine; tahtele allumatu) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot elutegevust) välismaailmast) sümpaatiline parasümpaatiline NS NS peaaj seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid u 5 SÜMPAATILINE NS PARASÜMPAATILINE NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon.
Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne.
- mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega.
................................................................21 4.1Üldmõisted.......................................................................................................................21 4.2Närvisüsteemi skeem.......................................................................................................21 4.3Neuronid...........................................................................................................................22 4.4Sünaps ja refleks..............................................................................................................22 4.5Hallaine ja valgeaine........................................................................................................23 4.6Kesknärvisüsteem............................................................................................................23 4.6.1Seljaaju................................................................................................
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem).
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs
aktiivsem muusika tajumisel. Emotsioonid ka lateraliseeritud: õnnetunne aktiveerib vasakut ja hirm, viha ja vastikusetunne paremat poolkera. 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest) Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasematest kogemustest. Instinktidega on näiteks tegemist näiteks lindude pesaehitamine, imetajate ujumisoskuste, putukate võrgu ja kookoni kudumine ning lindude peibutusmängu elementide sooritamise puhul. Instinkid on
3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. · Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise. Levik: kahe närviraku vahel on pisut ruumi (sünaptiline pilu), kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. · Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Sünaps on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Närvierutus ehk elektriliste potensiaalse vahe muutus. Kahe neuroni suhtlemine toimub läbi sünapsi ja on keemiline. Virgatsaine võetakse vastu teise neuroni retseptorite pool(mis on virgatsainete suhtes tundlikud) Sünaptiline põieke säilitab virgatsainet.
Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks
väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine)
Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. - tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks.
puutetundlikkuse kokkupanemisega . Ülemine temporaalsagras ka...kombinatsioone. Inimese Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada., ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem temporaalsagarga (ehk lühimälu, et kas seda saja tasub veel samamoodi kasuatda ehk TS (sümprmid on ulatuslikumad ja tõsisemad), puudjäägid on nägemishäiretes. In ei suuda annab vana asja kohta infot)
aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3
Igal neuronil on närvirakukeha, edasijuhtimine ning analüüsimine üks pikk jätke e neuriit ja Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, mitu lühikest jätket e dendriiti erutus liigub närviraku kehasse ja antakse edasi neuriiti, mille kaudu erutus kandub Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel neuronist välja närvirakul puudub pooldumisvõime Sünaps – ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne 4. Sidekude ehituslikud iseärasused funktsioonid Siia kuluvad pealtnäha väga Kaitseülesanne – veri, rasvkude erinevad koeliigid Tugiülesanne – luu- ja kõhrkude
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
Lühise oht) selle vältimiseks on aksoni ümber müeliinkest- rasva-valgu ühend. See kest suurendab ühtlasi impulsi liikumiskiirust (inimesel kuni 100km/sek) Virgatsaine- e. mediator e. neurotransmitter on keemilised ained, mille vahendusel erutused sünapsis levivad. Toime võib olla nii erutav kui ka pidurdav. Dopamiin, serotonin, atsetüülkoliin. Närvisüsteem jaguneb: 1. Somaatiliseks NS-ks e. kehanärvisüsteem · Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaaju, mis kontrollib kogu elutegevust seal hulgas ka teiste närvissteemi osade tööd · Piirdenärvisüsteem- moodustavad pea-ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesüsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem) 2. Autonoomne NS- selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja
Konstantsena hoitakse: · toitainete ja jääkainete kontsentratsioon · erinevate soolade/ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord), maht, temp, rõhk · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses
?? III NÄRVISüSTEEMI TALITLUS. · NS üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. NS funktsioon on: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.* *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS on psüühika kandja. NS jaguneb: *KNS pea- ja seljaaju; *perifeerne NS KNS: pea- ja seljaaju. *info töötlemine, *vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine; *vaimse tegevuse keskus. *Peaaju peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. keskaju ja sild moodustavad ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks . koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub
regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920
regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920
mälestuste toime kaudu Freudi teeneks alateadvuse,teadvuse välise toomine psühholoogiasse,lisaks teooriale hakati praktiseerima,psühhoogia rakenduslik ja kliiniline suund (Freudi psühhoanalüütiline kusett) Neofreudistid (Fromm,Sullivan): Bioloogilise ja kollektiivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega Biheiviorism (Thorndike,Skinner,Watson): Psühholoogia suund, mis rahaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias Psühholoogia taandamine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli -> reaktsiooni meetodile Palju loomakatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele Teatud tingimustel on teatud tagajärjed Stiimulite ja reaktsioonide süsteem (must kast teadvus ja kõik subjektiivne (mida ei saa uurida objektiivselt)) Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler,Koffka) (sks, Gestalt,kujul):
*üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3
Elusolendite toiminguid pidi juhtima hing. Paljuski samadele seisukohtadele jäid vanaaja filosoofid. Rene Descartes (1596 - 1650) tegi hinge ja keha koosfunktsioneerimise eest vastutavaks refleksi. Refleksis peegeldub välismaailma energia närvisüsteemi ja lihaste vahendusel tagasi välismaailma. Vahendajaks pidi refleksi puhul olema "loomne hing". Sellest erinev pidi olema "vaimne hing", mis vahendas kõrgemaid, reflekside kaudu seletamisele mittealluvaid psüühilisi nähtusi. Viimased ei allu loodusteaduslikule seletusele ja põhjuslikkusele, vaid jumalikule juhtimisele. Selline keha ja hinge eristamine andis teadusliku aluse dualismile. See on arusaam, mille kohaselt kehalised ja vaimsed protsessid moodustavad kaks põhimõtteliselt erinevat, isegi vastandlikku nähtuste kogumit, milliseid ei saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest)
erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
