Käibemaksuseadus (KMS)
1. Mis on ettevõtlus ?
Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus , mille
käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või
tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust.
Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse
osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust
käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi
2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1
loetletud tehinguid ja toiminguid , mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning
mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2)
2. Mis on kaup?
Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus - ning jahutusenergia. Kinnisasjana
käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja
tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning
korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele
vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga
või standardteabega andmekandja . (KMS § 2 lg 3 p 1)
Paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või
pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises liikmesriigis ja mille
paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5 protsenti tehingu maksustatavast
väärtusest. (KMS § 2 lg 3 p 2)
3. Mis on teenus?
teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi
võõrandamine , mis KMS § 2 lg 3 p 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest
majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.
Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja
tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega
andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3)
4. Mis on käive ?
Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on
Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1)
1
Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti
(KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3)
Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on
maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4)
5. Kes peavad maksma käibemaksu?
Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates
maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast.
(KMS § 3 lg 3)
Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6)
-
võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr
2913/92/ EMÜ ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1)
-
maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve
või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; (KMS § 3
lg 6 p 2)
-
maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja
arvatud KMS § 39 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi
teisest liikmesriigist; (KMS § 3 lg 6 p 3)
-
maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes
soetab alkoholi, tubakatoodet või kütust, välja arvatud maagaasi, alkoholi-, tubaka-
, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses (edaspidi aktsiisikaup ) teisest
liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks
otstarbeks; (KMS § 3 lg 6 p 4)
-
kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 441) lõpetamisel ilma kauba
võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu
paigutamisel, välja arvatud kauba riigisisesele käibele, importimisele või kauba
ühendusesisesele soetamisele järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning
kaupa ei ole maksuladustamise ajal võõrandatud; (KMS § 3 lg 6 p 5)
-
ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba
aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud
aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli
aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa
ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises
aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse KMS § 3
lg 6 p 5. (KMS § 3 lg 6 p 6)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helim
Õppematerjali autor
seaduses sätestatut eirates. Kui maksukohustuslasena registreerimata isik on ekslikult märkinud enda poolt väljastatavale arvele või muule müügidokumendile käibemaksusumma, on ta kohustatud arvele märgitud 9 käibemaksusumma eelarvesse tasuma arve väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui 20. kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, tuleb käibemaks tasuda puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 32. Mida tähendab reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §40 Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.
kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. Näide Eesti maksukohustuslane E ostab kauba väärtusega 500 eurot Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel. E deklareerib järgmiselt: *Käibedeklaratsioon: kauba väärtus 500 eurot lahtris 1 ,,20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" ning 100 eurot lahtris 4 ,,Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2) ja kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaubaga, siis ka lahtris 5 ,,Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata". Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivsetes lahtrites 6 ,,Kauba
sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik või · isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasenaon käibe tekkimise koht Eesti ja arvele tuleb lisada 20%-lise määraga käibemaks. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaubaveoteenust osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või sellise veo korraldamise teenust või kaubaveoga seotud kõrvalteenust väljaspool Eestit: · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud
4.09.2014 Käibemaksuseaduse muudatused Tajo Kadajas MTA maksude osakonna konsultant Millest räägime? » elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamine » väärismetallide ja -kivide siseriiklik pöördmaksustamine » enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaeg » KMD lisa vorm KMD INF » sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamine 1
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu
käibemaksukohustuslasena registreerida; 4) maksuhaldur rikkus ärakuulamispõhimõtet, kui ei andnud kaebajale enne registrist kustutamist võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Kaebajal on olemas vastused ja selgitused MTA küsimustele, mistõttu olnuks ärakuulamine kindlasti vajalik. Kui kaebajale oleks tutvustatud MTA otsuse projekti, saanuks vajalikud tõendid esitada juba enne lõpliku haldusakti andmist. MTA palub vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta järgmiste põhjendustega: 1) OÜ Vollmond hoidus tahtlikult maksuhaldurile maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks vajaliku teabe ja dokumentide esitamisest, esitades teavet ja dokumente valikuliselt. MTA ei nõustu kassaatoriga, et korraldusega küsitud dokumentide maht on 9
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid