Järvamaa
Kutsehariduskeskus
Veokorraldus
VK1
Lyana
Türk
Käibemaksuseadus
Referaat
Õpetaja:
Ester Altermann
Järvamaa
2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
Maksukohustuslane ja maksukohustus 3 - 4
Käive 4
Kauba eksport 4
Kauba import 4 - 5
Teenuse
käibe tekkimise koht 5
Teenuse
käibe tekkimise koht 5
Käibe
tekkimise, kauba importimise,
teenuse saamise ja kauba
ühendusesisese soetamise aeg 6
Käibe,
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nelis87
Õppematerjali autor
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup?
3.riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest. 4.äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele. 5.ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil. Näitkes : Käivet ei teki ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil või kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena. Kauba eksport: Kauba eksport on see, kui kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja võõrandab ja toimetab ühenduse kauba väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta. Kauba ekspordiga on tegemist näiteks ,kui Eesti maksukohustuslane ostab kauba mõnest
dividendidelt kinnipeetud jm), = tasumisele kuuluv tulumaks TULU MAKSUSTAMINE: Tulu liigist lähtuvalt: töövõtutulud, ettevõtlustulud, kapitalitulud. Nominaalne ja reaalne. FI, juriidiline isik, muu kohustuslane. Maksubaasist lähtuv: totaalne TM, laia tuli maksubaas, arvestusliku tulu maksubaas, kitsa tulu maksubaas. TRADITSIOONILINE TULUMAKS: TULU: 1) tulu, mida ei maksustata; 2) tulu, mida maksustatakse (TuMS kasut ka väljendit ,,maksustatav tulu") mahaarvamised / = maksustatav tulu. Tulumaks allikamaks, maksu kinnipidamise kaudu kogutav. KAPITALIMAKS: Maksu subjekt: isik, kes saab tulu omandiõiguse alusel. Maksuobjekt: vara, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionikindlustuse väljamaksed, investeerimis-, pensionifondide osakud, tulu kinnisvara liigituse muutumisest Tulumaksuseadus: kehtiv alates 01.01.2000. TM OBJEKT JA MAKSUKOHUSTUSLANE EESTIS: Tulu- mahaarvamised füüsiline isik;
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke.............................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine............................................................
KORDAMISKÜSIMUSED Maksu mõiste ○ Milleks meile maksud (eesmärk, vajalikkus) - maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks; tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nendega mõjutatakse majanduspoliitikat ○ Maksusüsteem Eestis, nimeta kohalikud ja riiklikud maksud - kohalikud maksud (reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimismaks); riiklikud maksud (tulu-, sotsiaal-, maa-, raskeveoki-, käibe-, tolli-, hasartmängu-, ettevõtlustulumaks ja aktsiisid-alkohol, tubakas, pakend, kütus, elekter) ○ Nimeta maksude arvestusega seotud õigusakte - maksukorralduse seadus, tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, käibemaksuseadus, kogumispensionide seadus, keskmise töömaksu
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid