Käänded eesti keeles (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

14 käänet

Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestüt

Eesti keel

2

odt

Kontrolltöö, käänded

Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD

Eesti keel

3

odt

Soome keele käänded

4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8:

Soome keel

9

doc

Eksamimaterjal eesti keel

sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega. Ent Anton thor Helle vanasõnaüleskirjutuste (1732) ja 1900. aastate vanasõnade võrdlemisel on näha, et sajandi jooksul kaob käibelt kolmandik vanasõnu. See-eest lisandub pidevalt uusi ütlusi. Kõige varasem teadaolev üleskirjutus eesti vanasõnadest pärineb 1587. aastast Hiiumaalt, kus arvekirjade kirjutaja Lorenz Becker on muu hulgas üles kirjutanud kaks eestikeelset lauset: "Kuy Taivas koitap / si Tallopoick hobosett jotap" ja "Arro, Rickus / Ikapeevf Remus", millest viimasel on olemas ka otsene saksa paralleel. Eesti vanasõnad lähtuvad põhiliselt tolleaegse talupoja seisukohast. Pikad orjusesajandid on vanasõnadesse tugeva jälje jätnud. Hinnatakse töökust, julgust, headust, ausust ja teisi

Eesti keel

1

docx

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -in (illatiiv) Milesse?

Soome keel

46

doc

Käänded Euroopa keeltes

........................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid................................................................................................................................5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED.............................................................................................................................6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet....................................................................7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED..........................................................................................................................8 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD................................

Keeleteadus

4

docx

Morfoloogiline analüüs

Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/ss

Kirjandus

9

docx

9.klassi eesti keel

kohal, peale selle 1  Millega eksida? ARVSÕNAD kokku- kümned, teistkümned, sajad lahku- ülejäänud 2.SUUR-VÄIKE ALGUSTÄHT SUURE TÄHEGA ON: nimed, isikud (Pille, Suur Tõll) asutused (Tabasalu Ühisgümnaasium, AS Kolm Musta Meest, kohvik Hõbekass) riigi nimed (Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik) kohanimed (Tartu maantee, Kooli tee, Kaspia meri) taevakehad/tähtkujud (Põhjanael, Suur Vanker, Kaalud, Jäär) tooted (Oravakese kommid, Tallinna kilud) kohanimest tulnud täiendsõna (Soome kelk, Rooma number) ehitised (Pikk Hermann) autod/margid (Ford Sierra) perioodikad ehk ajalehed ja -kirjad (Pere ja Kodu) 2  autasud (Maarjamaa Risti orden)

Eesti keel

Kommentaarid (4)