Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-haraputk, tüümian, basiilik, estragon, harilik pune, koriander, kurgirohi, köömned, leesputk, meliss, piparmünt, piparrohi, till, petersellilehed, roheline sibul ja murulauk, riivitud tsitruseliste koor vürtsid Cayenne pipar, karri, muskaat, must pipar, piment, valge pipar, kadakamarjad, koriander Köögiviljade maitsestamisel peab olema väga hoolikas, domineerima peab jääma köögivilja maitse. Väga tähtis on välimus (tükelduskuju, mitte üle valminud) Serveerimine kohe peale valmistamist temperatuuril 65ºC iseseisva toiduna
Lõika baklazaan, suvikõrvits ja paprika 3 cm tükkideks. Haki sibul ja küüslauk ning tükelda tomat veerandikeks. Puista baklazaani- ja suvikõrvitsatükid soolaga üle ning lase pool tundi seista. Kuivata eralduv mahl paberrätiga. Kuumuta 2 sl oliiviõli pannil keskmisel kuumusel, lisa sibulad ning hauta 15 minutit. Ära kõrbema lase. Tõsta kaussi. Pane samale pannile 2 sl õli ja hauta baklazaani 1520 minutit. Eemalda pannilt ning aseta suurde haudepotti. Puista peale õhuke kiht praetud sibulaid. Kuumuta 2 sl õli ning pane suvikõrvits 10 minutiks kuumusesse mõnulema. Aseta kolmanda kihina potti. Puista peale jälle sibulaid. Järgmises 2 sl õlis kuumuta paprikat kerge pruunistumiseni ehk siis 15 minutit. Pane ülejäänud köögiviljade juurde ning krooni jälle sibulaga. Kuumuta 2 sl õli, lisa tomatid, küüslauk ja basiilik. Hauta 15 minutit ning suru kergelt tomateid, et mahl eralduks. Pane potti kõige peale, lisa ülejäänud sibul, petersell, tüümian
juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt. Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas. · Sibulate abil · Juurikate ja puhmikute jagamise teel · Juure ja varre pistikutega Külviaeg · Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust
· Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul (hõbesibul), salottsibul (pesasibul), pärlsibul, porru (lauk), roheline sibul (kevadsibul), talisibul, murulauk 1.4. Lehtköögiviljad
b kerget kodusõnnik, tomat, kapsas, Talisibul lauguline püsik külma kompost maitseained hästi kuivendatud külmakin toitaine rikas Murulauk lauguline püsik del muld keskmise raskusega liivsavimuld ei liilailiste külmakin nõrgalt sugukoda 60x15-
MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porgandi toorsalat,porgandi mahl,paj
4. Võta pliidilt ja lisa külma või kuubikud. 5. Maitsesta soola, valge pipra ja mõne tilga sidrunimahlaga. 6. Kurna läbi tiheda sõela. 22. millega tihendatakse veini-koore kastet? Kuumas piimas segatud jahuga ja hapukoorega. 23. nimeta hea köögiviljaroa valmistamise põhimõtted · Tükeldus olgu ühtlane · Sobiva suurusega · Toit ei tohi olla üle valminud · ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! 24. nimeta 10 kartulilisandit 1. Keedetud 2. Praetud 3. Friteeritud 4. Pariisi 5. Grillitud 6. Hautatud 7. Kartulipuder 8. Kauboikartul 9. Kartulivorm 10. Kartulipannkoogid 25. mis vahe on kartulipüreel, -pudrul ja tambil? Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud 26. nimeta 6 munarooga 1. Munahüüve 2. Munapuder 3. Härjasilm 4. Praetud muna 5. Omlett 6
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Järelroogi on mitmekäigulisel lõunal tavaliselt mitu, üks rikkalikum ja hõrgutavam kui teine. Kindlasti kuulub nende hulka uhke Jäätiseportsjon ehk gelato. 2.RETSEPTID 2.1.Kiire pastasalat · Mis meil vaja on? 2 dl Rainbow pastat 1 sl õli 200 g salaami vorsti 1 punane paprika pool pikka kurki 200 g herneid Kaste: 100 g 10% hapukoort 3 sl majoneesi 0,5 tl soola veidi suhkrut veidi rohelist sibulat Retsept Keeda pasta vastavalt pakendil olevale juhisele. Nõruta ja lase külma veega üle. Sega õli keedetud ja jahtunud pasta hulka. Lõika vorst õhukesteks viiludeks. Tükelda ka paprika ja kurk. Sega kôik salati ained omavahel kokku. Sega kastmeained ja maitsesta. Pane salat
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Tervislik toitumine on oluline alus tervise säilitamiseks ning seetõttu peaks inimkond olema sellest rohkem teadlik oskama vältida mugavuseohte. Jätkades eluviisi, kus tarbitakse rohkesti eeltöödeldud toiduaineid toetatakse selle juurde tootmist ja seatakse üha suuremasse ohtu oma tervis. 1. Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende säilitamiseks. Planeerides söögikorda suuremale seltskonnale on mugav, kui kartulid on ette valmistatud. Nii sujub söögikorra planeerimine muretult ja kiirelt. Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks. 1. Külmtöötlemine- Kartulite külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemise hulka kuuluvad näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Kartulite kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. ( Nadja Liira koduleht. Toiduainete kulinaarne töötlemine 2013). Külmtöötlemise võtted: 1
toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola,
Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all kupatamine ( seened, soolaliha soolase, kibeda, hapu maitse
Koori küüslauk. Pese paprika ja puhasta see. Pese ning sorteeri petersell. Lamba liha tuleb lõigata kuubikuteks. Hakki puhastatud küüslauk väga peeneks. Lõika paprika kuubikuks. Hakki petersell peeneks. Kuumtöötlus (hautamine): Lase õli pannil kuumaks. Lisa sinna kuubikuks lõigatud lamba kaelaliha. Lisa sinna hakitud küüslauk ja paprika. Mõne ajapärast lisa vürtsid ning prae veel 1 minut, et aroom vallanduks. Maitsesta soola ja purustatud pipraga. Tõsta praetud liha potti. Lisa purustatud tomatid ja hakitud petersell. Maitseks lisa natuke suhkrut. Kui toit hakkab podisema, vähenda kuumust ja hauta seda 30-40 minutit. Serveerides lisa kaunistuseks peterselli. See sobib väga hästi riisiga. 3 Porru-köögivilja püreesupp 1 tk suur porru 6 tk kartul 3 tk porgand 1 tk sibul 2 spl õli 2 spl vesi 1.5 l kuum vesi 2 tk köögiviljakuubikut 2 küünt küüslauk pipar petersell Valmistamine: Toiduained:
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv
Parim enne: 23.11.12 Tootja: - Säilitamine: Säilitada kuivas ja jahedas kohas Koostis: nisujahu, glükoosi - fruktoosisiirup; suhkur, vesi, kondendspiim toode (vadak, pett, suhkur 64%), taimne rasv, stabilisaatorid E407, E332, E339; emulgaator E471, lõhna- ja maitseaine, invertsiirup, happesuse regulaator sidrunhape E500, hüdrogeenitud, rafineeritud taimne rasv, kakao pulber 3,8%, kergitusaine E503,. 100g toodet sisaldab: Valke 6,4g, süsivesikuid 71,5g, rasva 5.7g, Energiaväärtus 100g: 363 kcal,/1535kJ stabilisaator- Karrageen-E407 1981 kirjutas "Lancet"(Ingl.), et karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Stabilisaator- Kaaliumtsitraadid-E332 Võib tekitada hammaste dentaalkihi defekte . Stabilisaator- Naatriumfosfaadid-E339 Takistavad kaltsiumi imendumist toidust.Võivad olla osalised osteoporoosi tekkimisel. Happesuse regulaator-sidrunhape-E330 Võib tekditada hammaste dentaalkihi defekte . Happesuse regulaator- Naatriumkarbonaadid-E500
000 0.000 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.143 0.858 Mise en place: 1. Eemalda salatil katskised lehed ja pese lehed voolava vee all. Tahenda ja kuivata. 2. Poolita pestud kirsstomatid. 3. Lõika broilerifilee õhemateks viiludeks, maitsesta ja prae pannil kuumas õlis mõlemalt poolt kuldseks. 4. Lõika praetud Kastme lihaviilud väiksemateks ribadeks. Säilita kuni serveerimiseni. valmistamine 1. Puhasta ja haki küüslauk peeneks. 2. Haki ansoovisefileed. 3. Vahusta munakollane sinepiga 4. LIsa peene nirena, pidevalt vahustades õli, kuni kaste pakseneb. 5. Sega kastmesse hakitud küüslauk, ansoovisefileed, riivitud Parmesani juust ja sidrunist pressitud mahl. 6. Kontrolli maitset ja maitsesta soola ja pipraga. Krutoonide valmistamine 1
Tekkinud kuumas vees lahustuvat ühendit nimetatakse glutiiniks. Glutiini 1% lahus tarretub jahutamisel. Tugeva tarrendi saamiseks (nt sült) peaks glutiini kontsentratsioon puljongis olema 4-5%. Selleks, et liha pehmeneks, peab 25-40% kollageenist lõhustuma. Sidekoe osalise lagunemise tõttu nõrgenevad lihaskiudude vahelised seosed ja liha pehmeneb. Protsess on kõige intensiivsem 90-95C juures. Kollageeni lagunemise kiirus sõltub: · sidekoe paksusest lihas - mida paksem sidekude, seda aeglasem lõhustumine · keskkonna happesusest - mida happelisem keskkond, seda kiirem lõhustumisprotsess (kiirendavaks teguriks liha eelmarineerimine, tomatipüree või sidrunimahla kasutamine, hapude kastmete kasutamine hautamisel) · kuumutamise temperatuurist - temperatuuril 90-95C on protsess kõige intensiivsem · kuumutamise ajast. Praadimise korral kasutatakse kollageeni lõhustumiseks lihaskoe valkude denatureerumise tagajärjel sellest
Säilitamis Toidugrupp Säilitamisaeg1 temperatuur 1. LIHATOOTED 1.1. Praetud, küpsetatud, grillitud liha 1.2. Praetud ja marineeritud liha (praetud sealiha marinaadis jt) 1.3. Keedetud liha 1.4. Praetud hakklihatooted 1.5. Praetud maks 1.6. Keedetud süda ja keel 1.7. Lihasült, liha tarrendis 1.8. Pasteet (liha ja maksapasteet) 3 1.9. Rulaad 1.10. Singirullid; kana taignas 1.11. Külmutatud lihafrikadellid, pelmeenid 1.12
"närtsinud" ja oad- läätsed läbi kuumenenud. Lisa pesto, sega kergelt läbi. Innovaatilin Aedvilja- Värsked Pane puhastatud ja Serveerida e piimasupp porgandid, tükeldatud aedviljad eelsoojendatu pearoasupp herned, kartulid, potti ja vala juurde nii d kevad- meelepärane palju vett, et supiltaldrikul, suvisesse kapsas(nt aedviljad oleks vaevu mis on menüüsse nuikapsas, kaetud ning keeda asetatud spargelkapsas, vaiksel tulel alustaldrikule sobib ka pehmeks. Lisa sool, 75C juures.
Põhilisand: Pikateraline riis kg 0,070 0,070 0,140 0,140 Vesi l 0,040 0,040 0,060 0,060 Või(82%) kg 0,005 0,005 0,010 0,010 Lehtpetersell, värske pott/kg 1,000 0,001 2,000 0,002 Murulauk, värske pott/kg 1,000 0,001 2,000 0,002 Must pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,000 Peensool 0,000 0,000 0,000 0,000 0,117 0,214 Lisand:
500 g lehttainast 2 suurt suitsukana koiba 1 paprika 200g toorjuustu (küüslaugu) 200g riivitud juustu mõned basiiliku lehed Kana, paprika ja basiilik tükeldada ja segada juustuga. Täidis panna taina sisse ja küpsetada 200 kraadises ahjus. Juurde läheb salat lehtsalatist, tomatist ja kurgist maitseainetega. LAURA LISETTE: 1. FRIKADELLISUPP 3 porgandit 3-4 kartulit 1 sibul 3 küüslauguküünt 1 pakk frikadelle rohelisi herneid maitserohelist u 2 l vett * Pannile panna võid ja natuke õli, milles praadida tükeldatud porgand, sibul ja küüslauk. Keevasse vette lisada tükeldatud kartul, pannil praetud porgandid, sibul ja küüslauguküüned, lisada frikadellid ja rohelised herned, maitsestada soola ja pipraga, natuke lisada lihamaitseainet ja hakitud värsket maitserohelist. 2. KANAFILEERULLID KOOREKASTEMEGA 2 suurt kanafileed 1 suur porgand 100 g juustu
Kõrvuti soolaga võidakse lisada maitseaineid. Soolatakse seapekki, -jalgu jt. Soolatakse ka tooteid, mis lähevad edasisele töötlemisele suitsutamine, kuivatamine. Suitsulihatooted. Suitsutamisel avaldavad saadustele toimet temperatuur, suitsus leiduvad ained ning keedusool. Liigitatakse tooraine järgi sealiha-, veiseliha-, lambaliha- ja linnulihatoodeteks ning termilise töötluse järgi toorsuitsu-, kuumsuitsu-, suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse: soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted. Kõige enam valmistatakse sealihatooteid
kalasalateid; kartuli-, tomati-, kaunviljasuppe; kaunvilju, kaalikat, hapukapsast; keedetud kala; kõik lihatoidud, eriti maks ja vorstid; roheline või, majonees, juust, munatoidud; kurkide konserveerimisel, searasva maitsestamisel, verivorstidele Piparmünt- üks vanemaid kultuurtaimi, mis on mitme aastane ja tugeva aromaatse lõhnaga. Maitsestatakse rohelisi ja salatikastmeid; salateid; rohelisi- ja köögiviljasuppe; kapsas, porgand, kaunviljad ja spinat; keedetud ja praetud kala; kõik lihatoidud, eriti lambaliha; roheline või, kohupiim, juustutoidud; kurkide konserveerimisel, teeks Kress-salat suurepärane söögi- ja maitsetaim. Tugevalt vürtsine, veidi pikantse sinepi- või rõikataoline maitse. Lehed värskelt kuni õitsemiseni (mitte keeta) .Maitsestatakse rohelisi- ja salatikastmeid; kressi-, leht-, kartuli-, tomatisalateid; rohelist-, tomtisuppi; praekartuleid; lisandina kala juures; lisandina liha juures; roheline või, kohupiim, lisandina juustule ja
(väike osa peab jääma ka kaunistamiseks) 9.Maitsesta soola ja pipraga ning kuumuta mõni minut 10.Järgmisena lisa retseptis antud vee kogusest veerand ning hauta porgand poolvalmis (u 10 minutit) 11.Kui porgand on poolvalmis, siis lisa kogu vesi ning eelnevalt kuubikuteks lõigatud kartul. Keeda suppi seni kuni kartulikuubikud on peaaegu pehmed (u10 min) 12.Kui kartul on peaaegu pehmeks keenud, siis lisa puljongikuubikud ning keeda senikaua kuni kartulid on täiesti valmis. 13.Vala juurde kohvikoor ning sega 14. Võta pott tulelt ning lisa eelnevalt suurteks kuubikuteks lõigatud lõhefilee (tegevus peab käima kiirelt). Võta välja ka punt tillivartega. 15. Juba mõne sekundiga muutuvad lõhefilee tükid heleroosaks ning supp ongi valmis 16.Lisa supile kaunistuseks ka ülejäänud hakitud till. Serveerimine : Soojalt supikaussides. Idee: Koorene lõhesupp on kindlasti meie pere köögihitt. Otsustasin selle supi kasuks, kuna
kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel,
pool (4-7 portsjonit) on rukkileiba, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Portsjonite arv ulatub meestel ja füüsilist tööd tegevatel inimestel 13 portsjonini, mis on rohkem kui pool kilogrammi toitu. Väiksema kehakaaluga, istuva eluviisiga 17 inimestel ja ülekaalulistel, on soovitatav portsjonite arv väiksem. Üks portsjon on umbes 1 40-grammine rukkileiva viil, 1dl teraviljaputru või 100g keedetud kartuleid. Teisel olulisel korrusel on puu- ja köögiviljad ning marjad, päevas soovitatakse vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 35 portsjonit köögivilju. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Siia gruppi kuulub ka täismahl ja nektar. Üks portsjon sellel korrusel on umbes 100g köögivilja, 100g puuvilju, 2dl marju või dl täismahla. Kolmandal korrusel on piim ja piimatooted, liha, kala ja muna. Nende toidugruppide
VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas
köögiviljad, värsked puuviljad, puuviljad kartul friikartulid suhkruta hoidised Kala-, loomaliha- ja Rasvased supid koos Supid köögiviljasupid hapukoorega Kõik väheserasvasisaldusega Vähese taimeõliga praetud Loomse rasvaga praetud Kala keedetud ja hautatud kalad kalad kalad Kana- ja kalkuniliha (ilma Liha, Pasteedid, viinerid, vorst, nahata), vasika-, küüliku- Maks, rasvata loomaliha lihatooted rasvane liha lamba- ja linnuliha
· Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt viis Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2-he roa valmistamist. Suitsulest, vürtsikilu, räim tomatis, ahjukala 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Omlett muna vahtu, lisan piima, maitsestan(sool pipar) Munapuder 8
o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid