KÕRV ja KUULMINE (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine

NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult

Bioloogia

5

odt

Kuulmine

Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist.

Inimene

2

doc

Kõrv ja kuulmine

kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv. Kuulmeluukesed annavad trummikile

Bioloogia

1

doc

Meeleelundid

tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud

Bioloogia

1

doc

Meeleelundid

tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud

Bioloogia

8

doc

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

· Keskkõrv ­ asub kaitstult koljus. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on

Psühholoogia

13

pptx

Kuulmine

KUULMINE 11.l  Mis on kuulmine? Kuulmine võimaldab meil eristada helilained ja kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulamisorganism on kõrv Heli liigub kuulmekäiku-trummikilesse-kuulmeluuketele-teole ja lõppeb oimusagara kuulmiskeskuses Kõrv tabab õhuvõnkeid sagedusel 16-20000 hertsi(16-infraheli 20000-ultraheli)  Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv  Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku.  Keskõrv

Bioloogia

24

pptx

Meeleelundid

MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS  Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris ­ sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud  KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustun

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)