Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Külma sõja kriisid
Berliini blokaad . (1948-1949)
Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV.
1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
Korea sõda. (1950-1953)
Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.
Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev)
Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad
Suessi kriis (1956)
1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A. Nasser . Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga , kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael.
Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.
Ungari ülestõus (1956)
1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I. Nagy , kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit.
USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud.
Berliini kriis (1958-61)
1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid ). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud.
Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd . Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.
Kuuba kriis 1962
1959 .a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform , millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust , riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks.
1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi . Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.
Praha kevad 1968
Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini.
1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist.
Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik.
Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal).Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit VLO vägedega 21.augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest).
Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga.
1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani.
( Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest)
Vietnami sõda 1964-1973
Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- meelne Vietnami Vabariik.
1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna-Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.( Kennedy paindliku reageerimise poliitika)
1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. (Džunglisõjas USA sõdurid oskamatud, sõjavastane liikumine häälestas USA vastu). 1969.a. sai presidendiks R. Nixon , kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Poola kriis 1980
Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp
Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul.
Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga.
Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid.
Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada . Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas.
Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SALT -1 (SRP-1) lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis. Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SALT-2 (SRP-2) nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.
1980.aastad. Külma sõja lõpp.
1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord.
1985.a. tuli NSV Liidus võimule M. Gorbatšov , kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #1 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #2 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #3 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #4 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #5 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #6 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #7 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #8 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #9 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #10 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #11 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #12 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #13 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #14 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #15 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #16 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #17 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #18 Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marianholmberg Õppematerjali autor

Lisainfo

Külma sõja kujunemine:
• Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne.
• Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:
 Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
 NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.

Külm sõda , külma sõja kriisid , ajalugu , pingelõdvendus , külma sõja lõpp

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
doc
Külm Sõda
10
docx
Külma sõja kriisid
15
docx
Külm sõda
7
rtf
KÜLMA SÕJA KRIISID
30
docx
II MS ja Külm sõda
23
docx
Ajaloo riigieksami kordamine 2010
74
ppt
KÜLMA SÕJA KRIISID
4
doc
Külm sõda-kriisid-doktriinid





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun