Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kõrbe loomad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ajab kiskjad segadusse. Kumba poolt rünnata ?
 
Säutsu twitteris
pematerjal 8. klassile
"Valik kõrbeloomi"


Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline
Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline
kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus
kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus
(õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast)
(õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast)
ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti
ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti
tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on
tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on
omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja
omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja
öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule).
öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule).


Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Õppematerjal 8. klassile


KILBIKUD Nende munad võivad liivas elustavat vett oodates kümme ja
rohkemgi aastat säilida. Pärast vihma peavad vähikesed kiiresti kasvama,
suguküpseks saama ning munema, enne kui nende kodulombike ära kuivab.


ROHEKÄRNKONN elab oaasides,kus leidub pidevalt vett, kuhu nad
saavad kudeda. Päeval poevad nad kivide alla varju, öösel ronivad
aga välja,et tiikide ääres palmivõsas putukaid jahtida.

MUSTKAEL KOBRA luurab IdaAafrika oaaside palmitihnikutes.Häirimise korral
üritab ta tavaliselt pageda, kui taed aga rahule ei jäeta, tõstab keha esikolmandiku
ning pritsib ohtlikku mürki ,tabades täpselt juba 2 m kauguselt.Silma sattunud mürk
põhjustab kohutavat valu ning ohver võib pimedaks jääda, kui ta õigeaegset abi ei
saa. Madu " tulistab" kahest mürgikanaliga hambast , mis paiknevad tema suu
esiosas.See kobra sööb sisalikke,kärnkonni,teisi madusid,linde ja väikesi imetajaid.

Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Õppematerjal 8. klassile


LABIDJALGKONNAD elavad USA edelaosa kõrbetes ja veedavad enamiku
oma elust maa sees.Vihmade alates ronivad nad välja ning suunduvad
ajutistesse lompidesse paarilisi otsima ja kudema.Munadest koorunud kullesed
arenevad väikesteks konnadeks vähem kui 10 päevaga.Enamasti toituvad
kullesed taimedest ja surnud loomakestest,vahel aga muutuvad mõned neist
lihasööjateks, kes võivad rünnata isegi väiksemaid suguvendi.Kiskjad kullesed
arenevad teistest kiiremini.

HIIDSAMETLESTAD on keskmise viinamarja mõõtu, 1,6 cm läbimõõduga.Nad ronivad
maapinnale pärast vihma, et jahtida termiite ,kes siis massiliselt liikvel on.Erepunane värvus
hoiatab , et need loomad ei maitse hästi , ning peletab eemale võimalikud vaenlased.


MEESIPELGAID leidub PõhjaAmeerikas ja LõunaAafrikas.Osal
meesipelgatest on tagakeha nii tihkelt nektari ja suhkrurikka nestega
täidetud, et nad ei suuda liikuda ning istuvad paigal pesa laes.Nende
tööliste hulka kuuluvate sipelgate ülesanne on pesa teiste liikmete
toitmine.
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Õppematerjal 8. klassile


SIPELGALÕVIKS kutsutakse selle tiivulise putuka röövikut. Pärast munast
koorumist kaevab ta liiva sisse lehtri ja jääb ise sinna põhja, nii et ainult lõuad
välja paistavad. Ta passib putukaid, näiteks juhuslikult lehtrisse sattuvaid
sipelgaid. Kui mõni putukas lehtrisse vajub, loobib sipelgalõvi ohvrit liivaga, nii
et tal pind jalge alt kaob ning ta otse surmavate lõugade vahele libiseb.

DOOMINOMARDIKAS elab PõhjaAafrika ja LähisIda kuivadel lagendikel. Valged laigud mardika
seljal hoiatavad, et putukal on varuks keemiline relv. Ründajat pritsivad nad täpselt sihitud
happejoaga Pärast seda kogemust kaob vaenlasel tõenäoliselt huvi süüa valgete laikudega kirjatud
mardikaid. Päeval peidavad doominomardikad end kivide all ja teiste loomade kaevatud urgudes.
Nad ronivad välja öösel, et jahtida putukaid ja muud saaki.


SEEMNESIPELGAD korjavad seemnetagavara oma pessa. Kui mõni
sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise
tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima.
Sipelgad söövad nii seemneid kui ka pesaniiskuses tärkavaid toitvaid
idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule.

Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kõrbe loomad #1 Kõrbe loomad #2 Kõrbe loomad #3 Kõrbe loomad #4 Kõrbe loomad #5 Kõrbe loomad #6 Kõrbe loomad #7 Kõrbe loomad #8 Kõrbe loomad #9 Kõrbe loomad #10 Kõrbe loomad #11 Kõrbe loomad #12 Kõrbe loomad #13 Kõrbe loomad #14 Kõrbe loomad #15
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkiku9 Õppematerjali autor

Lisainfo

kõrbeloomade kirjeldused, putukatest siirte loomadeni, väga põhjalik, kõigist eraldi räägitud..
kõrb , kõrbe loomad , bioloogia , loomad

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
ppt
Kõrbed
14
ppt
Kõrbed
13
doc
Kõrbed
6
docx
Kõrbed-taimed ja loomad
12
pptx
Kõrbed
12
docx
Kõrbed
24
pptx
KÕRBED
11
ppt
Kõrbetaimed



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun