Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kõrb (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskmine temperatuur on krbes tavaliselt 20-25 ?
  • Keskmised temperatuurid on 43,5-49 ?
 
Säutsu twitteris

K�rbed

Sissejuhatus
K�rbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on k�rge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja �huniiskus v�ike, p��seb enamus p�ikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. P�evane temperatuur v�ib ulatuda 55?-ni varjus . ��sel kiirgub aga soojus tagasi atmosf��ri ja temepratuur v�ib laskuda alla 0?.

K�rbete tekep� hjused
Enamus k�rbetest on tekkinud �humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori l�heduses t�usev kuum �hk liigub p�hja ja l�una poole. K�rgemal atmosf��ris jahtub see ja laskub l�histroopilistes alades, tekitades sellega kaks k�rgr�huala - p� hjas ja l�unas. Kui �hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks k�rbev��ndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel m�lemal pool ekvaatorit.
Osa k�rbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel . Kui kuum ja niiske �hk liigub m��da m�en�lva �lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida endas nii palju niiskust ning see sajab vihma v�i lumena alla. �letades m�etipu, hakkab �hk laskuma ja soojenema. N��d saab ta hoida endas rohkem niiskust ja v�tab selle m�estiku taga asuvast maapinnast , kuivatades seda.
Teised k�rbed tekivad ookeanihoovuste m�ju t�ttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja l�henevad mandritele, t�useb k�lm vesi pinnale ning �hk selle kohal jahtub. See �hk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seet�ttu k�lmade hoovuste l�hedal asuvad rannikualad k�rbestuvad (nt. California poolsaar).
Viimasel ajal on k�rbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist p�hjust. Esimine on �lekarjatamine - koduloomad h�vitavad taimestiku ning juurev�rgu puudumise t�ttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub k�rbeala l�hedal, hakkab see k�rbestuma. Teine p�hjus on see, et suured niisutuss� steemid v�ivad l�hedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub k�rbeks.
K�rbete liigid
K�rbesid liigitatakse pinnakate j�rgi. On olemas j� rgmised k�rbete liigid: liivak�rb, kivik�rb, klibuk�rb, soolak �rb, l�ssik�rb ja savik�rb.
Enimlevinud on kivik�rbed. Nad on tekkinud kunagistest m�estikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude t�ttu �ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes �sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja m�nikord tekivad v�ga huvitavad vormid ja skulptuurid . Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai � lemine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kõrb #1 Kõrb #2 Kõrb #3 Kõrb #4 Kõrb #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor palamets14 Õppematerjali autor

Lisainfo

kõrbest natuke
kõrbed

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
docx
Kõrb
7
doc
Kõrb
6
doc
Kõrb
5
doc
Kõrb
2
docx
Kõrb
23
ppt
Kõrb
1
doc
Kõrb
3
docx
Kõrb





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun