Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kärbseseened (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ülenurme Gümnaasium


KÄRBSESEENED –
Mürkseened
Referaat


Koostaja: Elis Vink 12A
Juhendaja : Evelyn Kostabi


Tartu 2008

Sisukord


SISSEJUHATUS 4
MÜRKSEENED 6
KÄRBSESEENED 8
Punane kärbseseen 8
Valge kärbseseen 9
Roheline kärbseseen 9
Teised kärbseseened 9
SEENEMÜRGITUS 11
LISA 13
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD MATERJAL 16









SISSEJUHATUS


Seen on vanem kui meie, õigupoolest on nad ühed vanimad Maa elanikud. Palja silmaga nähtavad seened kasvasid siin juba devoni ajastul, seega üle 400 miljoni aasta tagasi, pisiseened aga veelgi varem: ühed vanemad jäljed elust planeedil Maa jätsid ilmselt pärmilaadsed seened umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Seened on levinud pea igasse maakera sfääri. Neid on mullas ja puudel; õhus, järvedes, jõgedes ja meredes on miljoneid seenespoore. Neid on kuivas ja niiskes, külmas ja kuumas, kõrgel mägedes ja sügaval veekogude põhjas.
Seentel on väga omapärased tunnused, ühelt poolt sarnanevad nad taimedega, teiselt poolt aga loomadega . Nagu taimedki, kasvavad seened maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad orgaanilistest ainetest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani loeti seeni taimeriigi koostisosaks. Seentel on 3 peamist hõimkonda: ikkeseened, kottseened ja kandseened . Nüüdseks on aru saadud, et seeni eraldavad taimedest väga paljud tunnused mis on olulised. Hetkel on seened paigutatud omaette eluriiki – seeneriiki. Seeneriik on väga rikkalik, seni on kirjeldatud umbes 70 000 seeneliiki, kuid arvatakse, et kokku võiks neid olla poolteist miljonit (Alexopoulos, Mims, Blackwell 1996: 3).
Kuigi paljud seened on kasulikud, näiteks seened on asendamatud mis koos bakteritega tagavad mulla viljakuse, seened millest saab valmistada alkohoolseid jooke ning seened mis on maitsvad ja söögiks tarbimiseks . Siiski peab seeni korjates olema väga tähelepanelik, sest mõne seeneliigi valesti määramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Mõned väga mürgised seened sarnanevad söödavatele ja on hästi meeldiva välimusega. Iseloomulikuks näiteks on valge kärbseseen millest ma ka tagapool räägin, mida nii mõnigi kord peetakse šampinjoniks
Inimkonnale on kõige enam head teinud pintselhallikute perekonda kuuluvad seened. Just neist saadi esimesena avastatud antibiootikumi- penitsilliini. Selle võime takistada haigust tekitavate bakterite kasvu või neid tappa on aidanud võidelda paljude nakkushaigustega. Hiljem on avastatud veel teisigi antibiootikume, mida toodavad erinevad seened. Aga üha rohkem on seeni mis võivad meile teha materiaalset kahju ja mis veel hullem , põhjustada tervise probleeme.
Hullemaks võib pidada seeni mis lagundavad puitu. Palkide või puitehitiste niiskusesisalduse väikegi tõus tekitab neile ohu langeda sõjakate seente hävitustöö ohvriks.. Nende ühe seltsi - majaseente erialaks on puust elumajade aktiivne hävitamine. Sageli põhjustavad need tõesti täitmatud seened katastroofi, hävitades igasugused puitehitised täielikult. Paljud seened kahjustavad laastavalt ka kultuur- ja loodusikketaimi. Seened võivad tekitada haigusi loomadele ja inimestele.
Nii siis võib seeni võib leida kõikjalt meie ümber. Peaaegu alati leidub neid inimeste töö- ja eluruumides, kus nad võivad ohustada nii ehitist kui ka inimese tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid e. mükotoksiine.








MÜRKSEENED


Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki.
SEENEMÜRGISTUSED:
Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune.
Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus ). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada!
Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele.
 
Surmavalt mürgised on:
Roheline kärbseseen Amanita phalloides
Valge kärbseseenAmanita virosa aetakse tihti segi söödava Aasšampinjoniga – Agaricus arvensis.
Sisaldavad närvimürki. Lühikese
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kärbseseened #1 Kärbseseened #2 Kärbseseened #3 Kärbseseened #4 Kärbseseened #5 Kärbseseened #6 Kärbseseened #7 Kärbseseened #8 Kärbseseened #9 Kärbseseened #10 Kärbseseened #11 Kärbseseened #12 Kärbseseened #13 Kärbseseened #14 Kärbseseened #15
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ColdKiss Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

RoosaMustikas profiilipilt
RoosaMustikas: Väga hea tänan!
17:36 12-01-2009


Sarnased materjalid

7
doc
Kärbseseened
23
pdf
Punane kärbseseen
1
doc
Punane kärbseseen
1
docx
Roheline kärbseseen
7
doc
SEENED
4
odt
Seened
2
docx
Seened
11
rtf
Seened





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun