Jüri Okas ja Marika Lõoke (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

40

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

Eestisse jäänud kunstnike esimeste sõjajärgsete aastate looming oli vähe muutunud. 1930. aastate lõpul kujunenud käekiri püsis. Tööteema maalimisega jätkasid Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa ja Lepo Mikko, maastikega Aleksander Vardi, lilledega Kristjan Teder ja Elmar Kits ning portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald

Kunstiajalugu

10

doc

E. Okas referaat

Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008  2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 ­ 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 ­ 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas)

Kunstiajalugu

18

doc

Evald Okase referaat

Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest..........................................................................

Kunst

84

doc

Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu..........................................................................

Inimgeograafia

9

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses

Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu

Kultuurilugu

9

doc

Eesti kunst stalinismi võimuses 1944

Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu

Kunst

54

docx

KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ

nad seda enne olid teinud. Andrus Johani: Töörahva ülestõus 21. juunil 1940. aastal Tartus Sõda: ● Mobiliseeritud eestlaste seast koguti kunstnikud, muusikud ja kirjamehed ning viidi Jaroslavli linna; ● 1943. aasta 4. jaanuaril asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit; ● 1943. aasta aprillis avati Moskvas Jüriööle pühendatud kunstinäitus. Richard Sagrits: Evald Okas: Jüriöö signaal Eesti kunstnikud Jarovslavis Venemaalt naasnud kunstnikud teadsid, mida neilt oodatakse ja selleks, et kunstnikuna ära elada ning sageli ka repressioonide hirmus soostusid tegema võimudele meelepärast kunsti. Rahvusooper Estonia laemaal, 1947. aasta ● Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits;

Kultuur

26

doc

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

Lembitu, Meelitsi, Viling. Kõik eelnevad on meeste nimed, lisaks on koostaja märkinud naiste nimedeks Ihalembi, Ihatu, Meelinõuvo, Emme ja Imbi. Mehe- ja naisenimede tunnuseid eestlastel ei ole olnud. (Saar 2002) 2.1.2.Laennimed Laennimed on tihti teisendid või eestindused teiste rahvaste nimedest, kuid võivad esineda ka algupärasel kujul. Võõrastest nimedest on tehtud eestipärasemaid: Georgiusest Jüri, Jakobist Jaak või Jaap, Mariast Mall, Johannast Jaana. Meil on laennimedele iseloomulik teisendirohkus, selle heaks näiteks on naisenimed Katharina, Elisabeth ja Maria (valik levinumaid teisendeid lisas). Laene esineb ka perenimede seas. (Ibid) 2.1.3.Väljamõeldud nimed Väljamõeldud nimed hakkasid aktiivsemalt levima seoses ajakirjanduse tekke ja ärkamisajaga. Esimesena hakkas omaloomingulisi nimesid välja pakkuma Vändra kooliõpetaja Mats Tõnisson aastal 1884

Uurimistöö

Meedia

Kommentaarid (0)