Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Jõulud eesti rahvakalendris (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Jõulud eesti rahvakalendris #1 Jõulud eesti rahvakalendris #2 Jõulud eesti rahvakalendris #3 Jõulud eesti rahvakalendris #4 Jõulud eesti rahvakalendris #5 Jõulud eesti rahvakalendris #6 Jõulud eesti rahvakalendris #7 Jõulud eesti rahvakalendris #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjuska Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Jõulud eesti rahvakalendris

Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu

Eesti keel
thumbnail
8
doc

Eesti Rahvakalender

ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi DETSEMBER. Jõulud - 24. detsember Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Täiesti lahutamatult on kahe sajandi jooksul kuulunud jõululaupäeva juurde omaste haudadel käimine ja seal küünalde süütamine. Vahel on hauale viidud ka kuusepuu, mis on aga ilmselt taas pigem isiklikust suhtest lähtuv, mitte üldine tava. Näärid - 31. detsember Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist

Eesti keel
thumbnail
4
odt

Eesti rahvakalender

Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD ­ mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) ­ vene Juri · Jaanipäev (24

Kultuurid ja tavad
thumbnail
38
doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR ­ NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR ­ KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS ­ PAASTUKUU 6 APRILL ­ JÜRIKUU 8 MAI ­ LEHEKUU 9 JUUNI ­ JAANIKUU 11 JUULI ­ HEINAKUU 16 AUGUST ­ LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER ­ MIHKLIKUU 20 OKTOOBER ­ VIINAKUU 24 NOVEMBER ­ TALVEKUU 25 DETSEMBER ­ JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste p�

Ajalugu
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6. Puuviljad 42 TÖÖLEHT 7. Aeg 43 TÖÖLEHT 8. Minu pere ja kodu 44 TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues 45 TÖÖLEHT 10. Jõulud 46 TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12. Poes 48 3 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. Sünnipäev 50 TÖÖLEHT 14. Pühad 51 TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16

Eesti keel
thumbnail
19
doc

Tähtpäevad Eestis ja USA-s

Deklaratsiooni vastuvõtmine oli üks samm Eesti taasiseseisvumise protsessis. http://sisustus.ee/? cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 Praegu on 16. november riiklik tähtpäev ­ taassünnipäev - ja ühtlasi lipuheiskamise päev. http://sisustus.ee/?cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 4. TALVISED TÄHTPÄEVAD 4.1. Eesti Ja Ameerika ühised talvised tähtpäevad Jõulud on 21.­27. detsembril (kristlikud jõulud 25.­27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. (http://et.wikipedia.org/wiki/Talvine_pööripäev) Jõulud Ameerikas. Kohe järgmisel päeval pärast tänupühi tormavad need, kes eelmisel õhtul end pidulauas oimetuks ei söönud, aasta suurimale jõuluallahindlusele, et kuhjata endale kokku kõike, millest seni unistati

Eesti keel
thumbnail
12
pdf

Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem

Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel.

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Kirjand päkapikkudest - 237 sõna

Kohe on käes jõuluaeg ja Päkal ja Pikal on käed tööd täis. Juba seavad nad valmis jõuluvanale põhjapõtra. Hea, et lumi maha sadas, ei pea helikopteriga tiirutama ja kütust raiskama. Sel aastal on põder veel veidi sinine, kuna eelmisel aastal ajas ta ümber Päka tindipoti ja määris end koledasti ära. See ei seganud põder Nublut jõuluvana transportimast. Lapsed vaatasid veidi imelikult, et sinine põder, aga arvasid, et ju nii on moes. Kui Jõulud läbi, algab päkapikkudel puhkus, siis nad söövad kõik ülejäänud maiustused ära. Uisutavad, kelgutavad, teevad lumesõda ja magavad kaks nädalat jutti, kuni algab uus tööaasta.

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun