Jõud, jõudude superpositsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Füüsika tähistused

v ­ osakese kiirus vy ­ kiiruse y-telje suunaline komponent t ­ väike ajavahemik p ­ liikumishulga muut 3 F ­ seinale mõjuva jõu suurus y ­ kuubi külje pikkus Py ­rõhk kuubi ühele tahule P ­ kogurõhk II v ­ osakeste ruutkeskmine kiirus k ­ Boltzmanni konstant T ­ absoluutne temperatuur V ­ koguruumala N ­ osakeste arv koguruumalas Jõumoment ja pöörlemishulk ­ jõumoment r ­ uuritava punkti kohavektor F ­ jõud ­ nurk kohavektori ja jõuvektori vahel l ­ jõu õlg r ­ kohavektori pikkus F ­ jõu suurus ­ jõumomendi suurus O ­ punkt, mille suhtes jõumoment arvutatakse F ­ jõudude vektorsumma ­ jõumomentide vektorsumma L ­ pöörlemishulk v ­ kiirusvektor m ­ mass ­ nurkkiirus I ­ inertsimoment L ­ pöörlemishulga suurus ­ nurkkiirus vektorina ­ Maa pöörlemise nurkkiirus (vektorina) R ­ kaugus pöörlemisteljest Töö ja energia A ­ töö F ­ jõuvektor s ­ nihkevektor

Füüsika

23

doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese

Füüsika täiendusõpe

9

doc

Füüsika kordamine

sagedusega ja muutumatu faaside vahega. Valguse interferents- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Newtoni I seadus- Keha liikumisel ühtlase kiirusega peab teda pidevalt mõjutama liikumist takistava jõu ületamiseks või peab puuduma tema liikumist takistav jõud (hõõrdejõud). I. Newtoni sõnastatult: Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus on teise seaduse erijuht, kui F(res)=0, siis ma=0 ja siit a=0 ehk kui resultantjõud on võrdne nulliga, siis keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, sest sellele vastab olukord, kui kiirendus on null. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust või

Füüsika

21

doc

Kordmisküsimused eksamiks

74. Kuidas saab arvutada lainepikkust, kui on teada laine levimise kiirus ja periood? laine levimise kiirus * periood (laine levimise kiirus / sagedus) 75. Kuidas on omavahel seotud lainearv ja lainepikkus? 2 Lainearv k = näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Lainete kogupikkus (teepikkus) = lainearv * lainepikkus 76. Kuidas on omavahel seotud laine sagedus ja periood? f = 1/T sagedus = 1 / periood 77. Mis on jõud? Jõud on vektor, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele või keha mõju ümbritsevale keskkonnale või keskkonna mõju kehale. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. 78. Milles seisneb jõudude superpositsiooni printsiip? Kui kehale mõjub mitu jõudu, on nende mõju liikumisele samasugune nagu siis, kui on tegemist üheainsa resultantjõuga, mis kujutab endast mõjuvate jõudude vektorsummat 79. Millised jõud on fundamentaaljõud?

Füüsika

42

docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel,

Füüsika

5

docx

Füüsika eksamikordamine

On olemas taustsüsteem, mida nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus Fjõud (N), mkeha mass (kg), akiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. , siit järeldub: NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss

Füüsika

5

docx

Füüsika Mõisted

Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist. Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Elektriväli on elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli, mis avaldub selles, et väljas asuvale elektrilaengule mõjub mingi jõud. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale: E = F/q. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel.

Füüsika

43

ppt

Elekter ja magnetism

· Kui on teada elektrivälja tugevus, siis on kerge määrata jõudu, mis mõjub punktlaengule q teatud ruumipunktis 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 14  ELEKTRIVÄLJA STRUKTUUR · Kui E sõltub koordinaatidest, nimetatakse väli mittehomogeenseks. · Kui aga vektor E on nii suuna kui mooduli poolest ühesugune kõikides ruumi punktides, siis nimetatakse see väli homogeenseks. · On selge, et ühtlases väljas on välja poolt laetud kehale mõjuv jõud ka ühesugune kõikides samal kaugusel asuvates punktides. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 15  Punktlaengu elektrivälja tugevus q on elektrivälja tekitav laeng · Punktlaengu elektrivälja tugevus on võrdeline välja tekitava laenguga q ja pöördvõrdeline vaadeldava väljapunkti ja laengu vahelise kauguse r ruuduga. · See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q1 ja on

Füüsika

Kommentaarid (0)