Jõevähk 2000-2009 (1)

Tartu Ülikool
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduste instituut
Geograafia osakond
Referaat aines Keskkonnaseire ja –kaitse normatiivid
Jõevähk 2000-2009
Heidi Silvet
Juhendaja : Jane Frey
Tartu 2010

Sisukord

Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast , varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest 3
2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused 4
3. Metoodika 5
3.1 Seireprogrammi eesmärk 5
3.2 Seiretööde metoodika 5
3.3 Seirealad 6
4. Tulemused 6
5. Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

1. Sissejuhatus

Eestis esineb looduslikult ainult üks vähiliik, jõevähk ( Astacus astacus (L.)).
Jõevähk on Loodusdirektiivi V lisa liik, see tähendab liik, mille loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Jõevähk on vastavalt Berni konventsioonile, EL elupaiga direktiivile ja IUNC Punasele Raamatule kas ohustatud või ohualdis liik, mis näitab selle liigi kõrget looduskaitselist väärtust ning mitte ainult Eesti mastaabis.
Jõevähil on tähtis osa veekogu ökosüsteemis. Arvukas vähi asurkond pidurdab veekogus taimestiku kasvu ja orgaanilise materjali settimist. Niikaua kui järves püsib elujõuline vähipopulatsioon, võivad vähid tõenäoliselt takistada või aeglustada eutrofeerumisprotsessi.
Jõevähk on kõrgelt väärtustatud inimese toidulaual. Ta hinnatud harrastuspüügi objekt ja ka kasvatatav liik. Kuna jõevähi puhul on tegemist mitmeti väga tähtsa liigiga , on äärmiselt vajalik populatsioonide seisundi kohta ajakohase info omamiseks pideva seire teostamine.
20. sajandil on vähivarud