T11KO BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. Biolagunevate jäätmete kogumine Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2.1 Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Biolagunevad kilekotid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad
Sisukord Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö..............................................................................................1 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Kompostimise lähtematerjalide kogumine..................................................................................5 Jäätmete kasutamine................................................................................................................5 Lähtematerjali valik................................................................................................................5 Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika.......6 Kogumispiirkond ja kogumisviis............................................................................................6
kuum osa ühtlaselt üle kogu kompostihunniku. · 23-25Kolmas segamine: actinomycetes peab olema jälgitav kogu komposti ulatuses, et tagada ammoniaagi sidumine (nähtavad valkjate täpikestena). Seeneosakeste kiire kasv võib põhjustada kuivamist, mistõttu lisada vajadusel vett. Ammoniaagi lõhn peab olema nõrgalt tuntav. Uus kompostihunnik teha ainult 60 cm kõrge ja 1,5m lai. Levitada actinomycetes ühtlaselt läbi komposti. · 25-27Neljas segamine: Kompost peab olema nüüd tumepruun ja täis actinomyceteste täpikesi.Ammoniaagilõhna ei tohi olla. Niiskusesisaldus peab olema ligikaudu 67-70% ja pH 7,0-7,5. Kui kompost ei vasta neile tingimustele, jätkata segamist 2-e päevaste intervallidega, kuni nõutud tulemus on saavutatud. LÜHENDATUD KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL Lühendatud tsükkel põhineb toorme kiirel keemilisel lagunemisel kompostihunniku keskmises, kuumas osas. Lisaks kiiremale lagunemisele, säilub ka rohkem seene
· (23-35 päev). Kolmas segamine: actinomycetes peab olema jälgitav kogu komposti ulatuses, et tagada ammoniaagi sidumine (nähtavad valkjate täpikestena). Seeneosakeste kiire kasv võib põhjustada kuivamist, mistõttu lisada vajadusel vett. Ammoniaagi lõhn peab olema nõrgalt tuntav. Uus kompostihunnik teha ainult 60 cm kõrge ja 1,5m lai. Levitada actinomycetes ühtlaselt läbi komposti. · (25-27 päev). Neljas segamine: Kompost peab olema nüüd tumepruun ja täis actinomyceteste täpikesi. Ammoniaagilõhna ei tohi olla. Niiskusesisaldus peab olema ligikaudu 67-70% ja pH 7,0-7,5. Kui kompost ei vasta neile tingimustele, jätkata segamist 2- e päevaste intervallidega, kuni nõutud tulemus on saavutatud. Lühendatud komposteerimistsükkel Lühendatud tsükkel põhineb toorme kiirel keemilisel lagunemisel kompostihunniku keskmises, kuumas osas
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak
kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5
Kõik kommentaarid