vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai.
ÄÄTMESEADUS id: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier SEADUSE REGULEERIMISALA Käesolevseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest KARISTUSED Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed
Jäätmed võivad olla ka kasulikuks materjalide allikaks, ent need peavad olema hästi majandatud. Aastatega on erinevate materjalide varud vähenemas, ning majapidamises tekkivad jäätmed olekski kõige õigem viia jäätmekäitluskohta. Keskkonnaalased uuringud on näidanud, et ELis kasutatakse inimese kohta aastas 16 tonni materjale, millest tekib 6 tonni jäätmeid ning millest omakorda pool viiakse prügilatesse. Paljude riikide jäätmekäitlus põhineb ikka veel jäätmete ladustamises prügilatesse, kuigi see ei ole jätkusuutlik. Jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise, seepärast ei tohi kindlasti jäätmeid viia näiteks metsa alla ja üldse kuhugi peale prügile määratud kohtade (Euroopa Komisjon 2015). Antud töös on keskkonnaalaseks probleemiks jäätmed looduses. Viimaste aastate jooksul on
probleemtoodete märgistamise viis ja kord. -§ 60. Ohtlike jäätmete segamise keeld Ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega tuleb vältida. -§ 117. Jäätmearuandlus Jäätme tekitajal on kohustus pidada arvestust oma tegevuse kohta(tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta) § 28. Kontrollitud jäätmekäitlus Jäätmevaldajal on kohustus, tema valduses olevaid jäätmeid käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. § 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika - Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. - Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. - Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud.........................
vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv
Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida
ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Jäätmevaldaja - Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal
............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1.4. Jäätmekäitlus............................................................................................................... 7 1.4.1. Jäätmete kogumine...............................................................................................7 1.4.2. Jäätmete pakkimine ja transport............................................................................7 1.5. Ohud tervisele..............................................................................................................8
aastal. Jäätmed - on inimtegevusest moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldu - Jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete liigitamine: Olmejäätmed tootmisjäätmed (tööstusjäätmed) erijäätmed püsijäätmed orgaanilised jäätmed ohtlikud jäätmed Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv Jäätmete tiheduse määramine ( kg/m3)
Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus
tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed erijäätmed. - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad 1. Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Sarnase koostisega on nn. segamajandusjäätmed, mille allikaks on kauplused, bürood, toitlustus- ja õppeasutused, jms. Samuti kuuluvad siia kategooriasse üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2. Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid
tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed erijäätmed. - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad 1. Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Sarnase koostisega on nn. segamajandusjäätmed, mille allikaks on kauplused, bürood, toitlustus- ja õppeasutused, jms. Samuti kuuluvad siia kategooriasse üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2. Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid
õppeasutused, jms. Samuti kuuluvad siia kategooriasse üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2. Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. - tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid - kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed - kaevanduste jäätmed 3. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt
* planeerimisseadus * keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus * keskkonnajärelvalve seadus * keskkonnaseire seadus * saastuse kompleksse vältimis ja kontrollimise seadus * saastetasu seadus * geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus valdkondlikud seadused: * jäätmed · jäätmeseadus · pakendiseadus * looduskaitse · looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle e
amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise
o Metanool, etanool, atsetoon, benseen, tolueen; o Väljuv gaas, kontrollimatu heide ja summaarne heide; o Kontrollimatu heide on välisõhku, pinnasesse või vette sattuvate lenduvate orgaaniliste ühendite heide, mis väljutatakse väliskeskkonda akende, uste, väljatõmbeavade kaudu; o Summaarne heide on kontrollimatu heite ja väljuvas gaasis sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite koguse summa. KONTROLLITAVAD TINGIMUSED o Protsessi käigus tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid püütakse kinni ja viiakse käitisest välja kontrollitaval viisil; o Nt käitise korstna, põletus- või püüdeseadme kaudu; o Lenduvate orgaaniliste ühendite heide on kontrollitav. LAHUSTI KASUTAMINE o Käitises kasutatavate orgaaniliste lahustite summaarne kogus ühe kalendriaasta või muu 12- kuulise perioodi jooksul. HEITE PIIRVÄÄRTUSED o 1) Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate
Materjal või keemiline koostis o Orgaanilised o Mineraalsed o radioaktiivsed Olme- ja segamajandus jäätmed Ohtlikud jäätmed Tootmisjäätmed Erijäätmed o Jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab eritingimusi o Heitvete muda, haigla jäätmed, vanad transpordivahendid, rehvid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Olmejäätmed - kodumajapidamises tekkivad jäätmed Segamajandusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed Püsijäätmed Inertsed jäätmed - materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust - klaas, keraamika, tellised Tööstusjäätmed o Tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis o Kaevanduste jäätmed, ka põllumajanduses ja metsatööstuses.
The author concludes that the awareness of the people in this options is poor. It is recommended that there must be more rules on that how clean the treated wastewater must be. Basic knowledge of recycling should be taught in grade schools. If we teach our kids how to protect the environment, then we have a hope that one day our grandchildren can live in clean world again. KASUTATUD KIRJANDUS Seadusandlus ja riigiasutused Jäätmeseadus (JäätS) https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015012 Keskkonnainfo JATS jäätmearuandluse infosüsteem ,,Jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi" (2010) https://jats.keskkonnainfo.ee/main.php?page=content&content=summary Keskkonnaministeerium 2015. Jäätmed. http://www.envir.ee/et/jaatmed (30.05.2016)
kaevandusveed. - Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostumine, eutrofeerumine Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM, EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas. - Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid. - Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid- ökovõrgustikud Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega.
sageli. 7) kemikaaliseadus: erinõuded ohtlike e/v ja suurõnnetuse ohuga e/v suhtes. 8) KMH seadus: eesmärgiks on eeldatava mõju selgitamine; kkmõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha kktaluvust, põhjust kks pöördumatuid muutusi või seada ohtu in tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara; ka aaruanne toetub evple. 9) jäätmeseadus: iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vält ja jäätmete hulga vähend võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega kkle. Evp maailmas: USA (kkõiguses, narkovast võitluses, kuid rahvah kaubanduses nõutakse ,,tõsist teadust", WTOs on USA olnud Euroopa vastu väga edukas. AGA: USA: GMOd on ohutud, kuni
3. Vajadusel peab olema asjakohaselt ette nähtud toidu pesemise võimalus. Iga kraanikauss või muu vahend toidu pesemiseks, peab olema piisava kuuma ja/või külma joogiveevarustusega, mis vastab VII peatüki nõuetele ning see tuleb hoida puhas ja vajadusel desinfitseerida Seadus: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) (II peatükk) nr 852/2004,29. aprill 2004 Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires: 1)rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 2)kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest õigusaktidest: Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Toote nõuetele vastavuse seadus. Konkurentsiseadus. Reklaamiseadus. Kaubamärgiseadus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala? Kaubandustegevuse seadus sätestab: kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist o keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor (riigi keskkonnakaitseinspektor, kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor) o riigiasutused: Maa-amet – kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist Maksu- ja Tolliamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk) Politsei- ja Piirivalveamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnaalaste õigusaktide kontroll,
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV -Kohalikud omavalitsused kontrollivad eelkõige volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist, samuti looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist. -Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist. -Maksu- ja Tolliameti pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk). -Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse kuulub mitu valdkonda: kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuste avastamine ja koristamine. Politsei on
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
