Jäätmemajanduse loengumaterjalid (0)

LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava , teemad ja õpieesmärgid
Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus : Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus 6.okt Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine , vedu, taaskasutus 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad , energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2
Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu , Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish seminarid, ekskursioonid ) ­ Environment Institute, Helsinki , Tartu, 2004 Ajakiri "Keskkonnatehnika" ­ ilmub 8 korda aastas min 70 % William Hogland, Landfilling, Lund, 1996 ARVESTUSTÖÖ ­ min 70 % Charles Y.Wereko-Brobby, Essel B.Hagan, Biomass Conversion and Technology , Wiley& Sons , 1996 Puudujäägid ­ lahendada Norman J.Crampton, Preventing Waste at the Source, individuaalselt (lisaülesanded, Lewis Publishers, 1998 järeltöö, ... ) Michael D.LaGrega et al, Hazardous Waste Management , 1994 B.Bilitewski et al, Waste Management, Springer, 1994 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4
Mis on jäätmed?
Jäätmed on inimtegevuse käigus Mis on jäätmed? moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Kas kõik see, mis on prügikastis?
Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 (3) Jäätmekategooriad on: 1) Q1 ­ edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; 2) Q2 ­ praaktooted; § 2. Jäätmed 3) Q3 ­ tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 ­ materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud , kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi (1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi tagajärjel saastunud; 5) Q5 ­ materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 ­ kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid , kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ­ ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed , lahustid , ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 ­ tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema. 9) Q9 ­ saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid ; 10) Q10 ­ metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi; 11) Q11 ­ toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda ; 12) Q12 ­ rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli; 13) Q13 ­ kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud; 14) Q14 ­ tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes , kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad; 15) Q15 ­ reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted; 16) Q16 ­ kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8
Jäätmed, prügi ja praht Jäätmekäitluse areng
Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, · Naturaalmajandus esemete või materjalide segu, mis · Asulate teke kogutakse, veetakse prügilasse (järelsortimine, põletamine, ladestamine). · Kuhu panna tekkivad jäätmed? Praht on see, mis on maha pillutud, - jäätmete ladestamine koristamata, ... - jäätmete uputamine Jäätmed (ik.WASTE), waste - jäätmete sortimine võimalused management, solid waste management - jäätmete energeetiline kasutus ik. LITTER , littering, ... - jäätmete taaskasutus, korduvkasutus, biokäitlus, ... All will be waste ­ sooner or later!
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10
Jäätmekäitluse areng Jäätmekäitluse areng Eestis
Asjad meie ümber muutuvad varem ­ linnastumine või hiljem kasutuks, s.o jäätmeteks. ­ prügimägi ( dumping site) ­ prügila (landfill) Ühiskonna suhtumine jäätmekäitlusse ­ tootmise koondumine suurettevõtetesse Prügi - kasutusel olmejäätmete kohta ­ üleminek kaugküttele Heakord ­ loomapidamise keeld linnades Ebakompetentselt või vääralt ­ tehismaterjalide kasutuselevõtt käideldud jäätmed võivad kahjustada ­ toodete elutsükli lühenemine (MAJANDUS!) tervist, keskkonda ja vara. ­ tarbimisharjumuste muutumine ­ elanikkonna keskkonnateadlikkus???
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Jäätmete liigitus ja koostis Jäätmete liigitamise võimalusi - tekkekoha alusel, nt olmejäätmed, tööstusjäätmed, Jäätmete liigitamine põllumajandusjäätmed, meditsiinijäätmed, kaevandusjäätmed, ehitusjäätmed, jne Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber , klaas, metall , jt jäätmete nimistu (VV määrus 102, - agregaatoleku alusel, nt tahked , vedelad, gaasilised , 6.04.2004) pastad (poolvedelad) - omaduste põhjal, nt põlevad, isesüttivad, koodid, jäätmete koostis, ... korrodeerivad, biolagunevad, püsivad, jt - ohtlikkuse järgi: tavajäätmed, inertjäätmed, ohtlikud jäätmed ( spetsiifilised ohud), jt - suuruse järgi, nt peenprügi, suurjäätmed, jt
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14
Olmejäätmed JÄÄTMED Kodumajapidamises tekkivad jäätmed Olmejäätmed Püsijäätmed Erijäätmed Tootmisjäätmed Ohtlikud jäätmed Samalaadsed jäätmed ka äri- ja kaubandusettevõtetest Tarbimisjäätmed Heakorrajäätmed Suurjäätmed Tööstusjäätmed Toksilised jäätmed Olmejäätmete hulk jäätmevoos väike Köögijäätmed Haljastusjäätmed Kodumasinad Põllumajandusjäätmed Meditsiinijäätmed (Eestis ~3,5%) Puidujäätmed Lammutusjäätmed Hg sisaldavad jäätmed Remonditööde jäätmed Plahvatusohtlikud Sortimisprobleemid Kaevandusjäätmed jäätmed Pakendijäätmed Tuumajäätmed
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 19 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 20
Olmejäätmed Olmejäätmete hulga määramine
Jäätmete koguseid mõõdetakse: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed kaalumise teel - mass (kg, t) Samalaadilised jäätmed äri- ja ruumala mõõtmise teel - maht (m3) kaubandusettevõtetest Olmejäätmete hulk jäätmevoos väike Keskmine jäätmeteke päevas (elaniku kohta) (Eestis 3,5%) M= T/(365 x n) kg/d Sortimisprobleemid · T= olmejäätmete mass aastas (kg/a) · n= elanike arv Käitlemisprobleemid: Eestis: ca 1 kg/d erinevate materjalide segu olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt koostis on varieeruv
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22
Jäätmete tiheduse hindamine (kg/m3; t/m3) Miks on kasulik teada olmejäätmete koostist?
Jäätmete koguste mõõtmine toimub massi või jäätmetes leiduvate materjalide ruumala kaudu, tavaliselt mõlemaid ei mõõdeta! kasutamisvõimaluste hindamiseks TIHEDUS jäätmekäitlusviisi kavandamiseks Kogutud jäätmete tihedus oleneb nende jäätmete koostis on piirkonniti erinev ­ ei niiskusesisaldusest, tihendamisest, prügiveo saa rakendada teiste riikide (piirkondade) sagedusest, prügikasti suurusest jne andmeid Olmejäätmete keskmine tihedus: ka Eestis on olmejäätmete koostises prügikastis 0,1 ­ 0,3 t/m3 piirkondlikud erinevused (ei saa kasutada prügiveo autos 0,7 ­ 0,8 t/m3 (kompakteeritud) ühtset jäätmetekäitluse mudelit) prügilademes 1,0 ­ 1,5t/m3 (kompakteeritud)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4 Olmejäätmete hulka ja koostist mõjutavad tegurid Tootmisjäätmed Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor : jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti Geograafiline asend, kliima ­ nt jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni suvituspiirkonnad, aiapidamine, ... jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures Majanduslikud tegurid ­ mida jõukam riik, osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: seda rohkem jäätmeid põllumajandusjäätmete kompostimine Elamu tüüp ja asutustihedus reoveesette kompostimine puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) Elanike harjumused, veendumused ja tavad tsemenditolmu kasutamine muldade pH (keskkonnateadlikkus) reguleerimisel pakendite kogumine ja ümbertöötlemine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 25 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 26
Erijäätmed Erijäätmed Vanaautod Kodumasinad · Vanaautode kokkuvedu · Võivad sisaldada ohtlikke aineid · Lammutamine ja kõlblike osade eraldamine · Sisaldavad värvilisi ja väärismetalle · Materjalide ümbertöötlemine Puidujäätmed · Autokerede peenestamine (veskid) · Raiejäätmed Vanarehvid · Puidutöötlemisjäätmed · Ei lagune ning loodust otseselt ei reosta, kuid · Puidurikas ehitus-lammutuspraht on tuleohtlikud ning raskendavad jäätmete ( immutatud , värvitud, lakitud) ladestamist. · Saab purustada ning kasutada teedeehituses, Ehitus- ja lammutuspraht spordiplatside ja mänguväljakute katmisel, · Väga varieeruv koostis on kõrge kütteväärusega (32-34 MJ/kg) · Pärast puhastamist, sortimist ja Loomsed jäätmed peenestamist võimalik kasutada · Väike-Maarja loomsete jäätmete täitepinnasena käitluskeskus
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28
Orgaanilised jäätmed Ohtlikud jäätmed
Haljastusjäätmed Ohtlikeks loetakse oma Sõnnik omaduste poolest elustikule, Reoveesete keskkonnale või varale ohtu Fekaalid ja septikute setted kujutavaid jäätmeid, mis Olmejäätmed nõuavad erikäitlust.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Ohtlikud jäätmed majapidamistest Säästlik jäätmekäitlus Jäätmete tervikkäitlus on mitmesuguste Päevavalguslambid, elavhõbedatermomeetrid käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, Aegunud ravimid et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning Külmikud jt aerosoole sisaldavad seadmed võimalikult väikeste kulutustega vabaneda ( freoon ) suurenevast jäätmehulgast. Plahvatusohtlikud süütesegud ja Jäätmematerjali sortimine ja taasväärtustamine. gaasiballoonid Tervikjäätmekäitlus hõlmab jäätmevoo kulgu Puhastuskemikaalid , poleerimisvahendid tekkekohast lõppkäitluspaigani. Õlid ja vedelkütused SÄÄSTLIK JÄÄTMEKÄITLUS - jäätmed Patareid ja akud (raskmetallide sisaldus) sorditakse ja kogutakse selleks ette nähtud kohta, Liimid , lakid , värvid, immutusained et jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt Taimekaitsevahendid ning ökonoomselt käidelda.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 31 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 32
Jäätmekäitluse hierarhia Jäätmekäitluse hierarhia
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 33 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 34
Jäätmekäitluse hierarhia Säästva jäätmekäitluse prioriteedid
Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus; Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks; Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine , anaeroobne käitlus Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine; Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine prügilasse.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 35 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 36
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6 Jäätmekäitluseelistused Tervikjäätmekäitlus
Ei eksisteeri ühte ja ainsat parimat Jäätmetekitaja Sortimine käitlusviisi Liigitikogumine Vastuolud käitlusmeetodite vahel Ringlussevõtt Jäätmekasutus
Jäätmekäitlus on alati unikaalne ! Taas- või korduskasutus Biokäitlus Üldine eesmärk - vähendada jäätmeteket Teisene toore Aeroobne käitlemine Jäätmekütus ja prügilasse ladestatavate sortimata (kompostimine) Anaeroobne käitlemine jäätmete hulka Kompost Põletamine/masspõletamine Prügilagaas Prügila - viimane, jäätmetekitajale kõige Jäätmete, biogaasi Biogaas kallim jäätmekäitluse viis Energia ja jäätmekütuse põletamine
Tarbija Ringlussevõtt Kõrvaldamine Põlemisjäägid Ladestamine prügilasse
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38
Jäätmekäitluse õiguslikud alused
Euroopa Liidu õigusaktid Kodune lugemine 8.septembriks: Eesti õigusaktid JÄÄTMESEADUS Kohalike omavalitsuste õigusaktid Kaasa võtta arvuti ­ 2-3 inimese kohta!
Arengukavad ja planeeringud
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 39 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 40
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8.09.2011
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus AINELE REGISTREERIMINE JA OSALEMINE ÕPPETÖÖS Kursuse läbimine selles formaadis , mis 1.õppetöös on esitletud (ÕIS ­ 1.loeng) Kõik erivajadused ­ lahendatakse individuaalselt pärast üldise vooru lõppemist Arvestustöö tuleb sooritada kõikidel üliõpilastel Lisatööde maht ja sisu ­ olenevalt Karin Hellat erivajadustest! 2 õppetöö: Seadusandlus Kalev Uiga Alar Saluste
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2
Ajakava, muudetud ! Registreerimine väliõppustele Aeg (esialgne!) Teema
1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus. 22.september ­ kolm valikut! 15.sept Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine, vedu, taaskasutus. 22.sept AS Kuusakoski / Keskkonnajaam / AS Epler ja Lorents 29.september/6.oktoober Aardlapalu Jäätmekavade koostamine ja 29.sept ümberlaadimisjaama külastus keskkonnajaamade rajamine. 17.oktoober ­ VÄÄTSA 6.okt Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine. Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus PRÜGILA KÜLASTUS (toimub 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus piisava arvu soovijate korral ja 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. on tasuline ­ 7 eurot) 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades)
24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4
Seadusandlus Jäätmemajandus
Jäätmekäitluse õiguslikud alused Võiks käsitleda Euroopa Liidu õigusaktid kommunaalteenusena sarnaselt järgmiste harudega: Eesti õigusaktid Veemajandus Energiamajandus Kohalike omavalitsuste õigusaktid Soojamajandus
Arengukavad ja planeeringud Mille poolest jäätmemajandus neist erineb?
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Karin Hellat 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8.09.2011
Vastutus jäätmekäitluse eest Jäätmekäitluse õiguslikud alused
Vabariigi valitsus töötab välja ja viib ellu Jäätmekäitluse alused seadustati 1990. aastate vastavat majanduspoliitikat algul. Keskkonnaministeerium juhendab ja Esimesed õigusaktid: koordineerib valdade, linnade ja maakondade tegevust ­ Eesti jäätmeklassifikaator (1992), Kohalikud omavalitsused kavandavad, ­ Eesti Jäätmeseadus (1992), korraldavad, suunavad ja kontrollivad ­ Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo jäätmekäitlust oma territooriumil. ja läbiveo kord (1992), Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki ­ Saastekahju hüvitise seadus (1993), tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja ­ Säästva arengu seadus (1995), ohtlikkuse vähendamiseks Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema ­ Pakendiseadus (1995). omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8
Õigusloome - seadused, jäätmekavad Õigusloome - määrused, korraldused
Jäätmeseadus Jäätmete nimistud Riigi jäätmekava Liigitamise kord Eesti Keskkonnastrateegia (2010; 2030) Taaskasutamise ja kõrvaldamise toimingud ja Eesti Keskkonnategevuskava (2007-2013) kord Säästva arengu seadus Jäätmekäitluslitsentside andmise, muutmise, Saastetasu seadus kehtetuks tunnistamise kord Pakendiseadus ............................jne! Pakendiaktsiisi seadus
Euroopa liidu õigusaktid
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10
Rühmatöö 8.septembril 2011 Rühmatöö 8.septembril 2011
Rühmatöö: § jäätmeseadusest (iga rühm saab Juhtumite tutvustamine (suuliselt) paberil ) Parimate juhtumite autoritele õppetöö arvestuses Paberi tagaküljele kirjutada rühma liikmete nimed! boonuspunktid. Tutvuda ühe jäätmeseaduse §-ga ja selgeks teha Need rühmad, kes õppetöö toimumise ajal ei jõua selle § kõige olulisem eesmärk! oma juhtumit tutvustada, võivad boonuspunktide saamiseks saata oma juhtumite kirjeldused e-mailie Välja mõelda/leida (internetist) ja kirjeldada 2 juhtumit, kuidas seda jäätmeseaduse § ei täideta [email protected] (ÕIS-isst) või täidetakse puudulikult. Millised tagajärjed OLULINE keskkonnale sellest tulenevad! Milliseid lahendusi Subjekti reale: Jäätmemajandus oskate pakkuda, et vastav § oleks täidetud. Rühma liikmete nimed!!! Kui saadate faili, siis faili nimi ­ Jäätmeseadus Boonuspunktid ka kirjalike tööde eest! Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12
Karin Hellat 2 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Registreerimisest õppetööle
12.september ainele registreerimine ja ainelt maha registreerimine Ajakava ja hindamiskriteeriumid ARVESTUSE SAAMISE TINGIMUSED: Osalemine õppetöös (loengud, seminarid, ekskursioonid) ­ min 70 % Karin Hellat Kalev Uiga ARVESTUSTÖÖ ­ min 70 % 3. loeng: Jäätmekäitluse etapid Alar Saluste Puudujäägid ­ lahendada individuaalselt (lisaülesanded, järeltööd, ... )
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2
22.september Ettevalmistus ekskursiooniks
Registreerimine ekskursioonidele Tutvuda ettevõtte infoga Kogunemine kell 12.30: internetist! AS Kuusakoski ­ Teguri tn 53 Lugeda ajakirjanduses Keskkonnajaam - Jaama tn.72 A ettevõttega seotud infot AS Epler ja Lorents - Ravila 75
MUUDATUSED ÕIS-i kaudu!
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4
Õppetöö 29.septembril
Õppetöö 29.septembril ja 1.rühm 2.rühm 6.oktoobril toimub rühmades Aardlapalu Jäätmekavade analüüs. ümberlaadimisjaama Tööülesanded ­ külastus. piirkondade Väljasõit kell 12.00 jäätmekavad (ÕIS) Vanemuise alumisest Õppetöö algab parkalast. kell 12.15 Chemicumis. Tagasi jõuame kell 14.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Õppetöö 6.oktoobril
1.rühm 2.rühm Ei saanud osaleda ekskursioonidel? Jäätmekavade analüüs. Aardlapalu Ettevõtete individuaalne külastus ja Tööülesanded ­ ümberlaadimisjaama aruanne tulemustest piirkondade külastus. jäätmekavad (ÕIS) Väljasõit kell 12.00 Lisaülesanded (arvestuse Õppetöö algab Vanemuise alumisest saamiseks) kell 12.15 Chemicumis. parkalast. Tagasi jõuame kell 14.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8
Rühmatööde kokkuvõte Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmemajandusega seotud seadusandlike aktide peamised eesmärgid:
Jäätmetekke vähendamine (nt. prügilasse ladestatavad jäätmed) ning liigiti eraldi sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt.) olmejäätmetest eraldi kogumine ja käitlemine vältimaks nende keskkonda sattumist ja ohtu inimeste tervisele; Pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimine ja vähendamine ning kordus- ja taaskasutuse eelistamine teistele jäätmekäitluse viisidele (Pakendiseadus). Prügi ladestamisega prügilasse seotud keskkonnanõuete täitmine.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10
Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmete kogumine ja vedu
Jäätmevoog Jäätmetekitaja Kojamees Prügivedaja Jäätmekäitleja? Prügila (sh prügilasisene jäätmevoog) · 60­80% kuludest · Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja käitleja (ümbertöötleja, energiatootja ) vaheline lüli · Kogumine ja vedu määravad edasise käitluse võimalused, mõttekuse, hinna ja kvaliteedi · Kohaliku omavalitsuse roll
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Jäätmete liigiti kogumine Mida kogutakse ja millistel põhjustel?
Jäätmete efektiivseks taaskasutamiseks on vajalik jäätmete liigiti kogumine. · Kogutakse seda, Eestis reguleerivad seda Pakendiseadus ning · ... mida saab müüa Pakendiaktsiisi seadus. Liigitikogutavate jäätmete konteinerid tähistatakse · ... mida tekib tekkekohas korraga vastava märgistusega, et vältida eri liiki jäätmete palju ja mida saab ka käitlejale üle segunemist. anda korraga suuremates kogustes Üleriigilise jäätmekava üheks põhieesmärgiks on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamine · ... seadustega sätestatud kogutavad vastavate kogumiskohtade ja märgistatud konteinerite jäätmed lisamise teel. Oluliseks aspektiks on siinkohal ka üldine elanikkonna · keskkonnaohtlikud (toksilised, teadlikkuse suurendamine kodumajapidamistes plahvatusohtlikud, ...) tekkivate jäätmete liigiti sorteerimisel ja kogumisel.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14
Mida ette võtta olmejäätmetega? Kogumismahutid
Olmejäätmed kogutakse elamutes : · toaprügikastidesse · köögi prüginõu(de)sse (sortimine?) ( plast - või metallprügikast, kile- või paberkott) Prügikastide tühjendamine: · prügisaht konteiner , kogumismahuti · prügikonteiner (prügiveofirma tühjendab konteinereid ja kogumismahuteid). Arenenud maades hõlmab jäätmevedu teisese toorme väljasortimist.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16
Kogumismahutid Patareide kogumise kastid
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Paberihunt Köögihunt
· Orgaaniliste köögijäätmete purustamiseks ja suunamiseks kanalisatsiooni · mugav ja ohutu · elektrikulu · reoveepuhasti koormuse suurenemine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 19 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 20
Prügikonteinerid Kasutusjäätmete konteinerid
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22
Kasutusjäätmete konteinerid Ohtlike jäätmete konteinerid
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4 Konteinerpress Prügikuur
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 25 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 26
Komposterid Maa-alused konteinerid
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28
Maa-alused konteinerid Tööstuslikud jäätmekogumissüsteemid
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmete kogumine reoveepuhastis Tallegg
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 31 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 32
Tallegg Tööstuslikud jäätmekogumissüsteemid
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 33 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 34
Tööstuslikud jäätmekogumissüsteemid Seadusandlus: korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Kohalik omavalitsus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 35 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 36
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6 Seadusandlus: korraldatud jäätmevedu Seadusandlus: jäätmevedaja valik
Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud Kohalik omavalitsus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus omavalitsustega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatud korras. kehtestatakse valla või linna volikogu Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse määrusega. dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et tingimused: katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, 1) veopiirkond; sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete 2) veetavad jäätmeliigid; veokulud. 3) eeldatavad jäätmekogused; Jäätmeveo teenustasu suuruse 4) jäätmekäitluskohad; kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete 5) eri- või ainuõiguse kestus; liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, tingimused; mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38
Jäätmete kogumine ja vedu - perspektiiv Jäätmekäitlus - eelistused
vähene tähelepanu jäätmete ratsionaalsele Kliendi ootused: Jäätmekäitleja ootused: kogumisele · Lihtne ja arusaadav · Väike veokulu · Ilusad konteinerid · Kiire laadimine kogumisviis määrab jäätmete edasi kasutatavuse · Ohutu tervisele · Jäätmed õiges kohas · Odav liigiti kogumine õigustab ennast siis kui kogutud jäätmeid saab kasutada
"jäätmetaksode" muutmine keerukaks jäätmete veosüsteemiks
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 39 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 40
Prügivedu: õuekonteinerite tühjendamine Jäätmete kogumine ja vedu või äravedu prügiautodega
Olmejäätmete kogumiskorralduse määrab: · Erinevad kogumisviisid teenindatavate elamute liik (eramud, · Kokkuveopiirkonna konteinerite/tühjendustarvikute universaalsus ridaelamud, korrusmajad), ­ konteiner viiakse tühjendamiseks prügilasse omandi- või haldusvorm (eramajad või ­ konteiner vahetatakse samaväärse vastu ühistud), ­ konteiner tühjendatakse kohapeal jäätmete sortimisviis, · Prügikotimeetod jäätmekäitluskoha või prügila kaugus, · Vedu kindla graafiku järgi või tellimusel seadusega kehtestatud nõuded. · Suurkonteinerite tühjendamine: ­ tõstmine veokile (liftdumper) ­ trossi või keti abil liigutamine (multilift)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 41 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 42
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Kogumis- ja veokorraldus Ukse-eest vedu
Jäätmed tõstetakse tänavale konteinerites või kottides mugav kallis töömahukas oluline veo tihedus (hind) võimalik ka liigitikogumine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 43 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 44
Kokkukandekoht Kokkukandepunkt
· konteinerite jaoks ei jätku ruumi (nt vanalinn) · jäätmete viimine piiratud ajal · kasutatakse ka prügikotte · ladus veokorraldus on väga oluline
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 45 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 46
Kokkukandepunkt Kokkuveopunkt
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 47 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 48
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Kogumiskeskus Jäätmete vedu
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 49 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 50
Jäätmeveokid Ümberlaadimisjaam
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 51 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 52
Ümberlaadimisjaam Jäätmete vedu raudteetranspordiga
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 53 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 54
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmejaam Jäätmelaadimisjaam
· Jäätmejaam on abinõu liigitisorditud kasutatavate jäätmete ökonoomseks kogumiseks · Mis on jäätmejaam?
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 55 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 56
Jäätmejaam Milline võib olla jäätmejaam?
· Jäätmejaam - KOGU jäätmevoo korraldamise tulemus! · Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb: ·Jäätmejaam toas/ korteris korraldaja ideest ja motiividest (omavalitsus, veofirma, käitleja, kokkuostja) · Jäätmejaam õues teenindatavate elamute liigist (eramud, ka · Teisaldatav jäätmejaam hajaasustuspiirkonnas, ridaelamud, korrusmajad), omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), · Paikne jäätmejaam jäätmete sortimisviisist, prügikastide ja konteinerite tüübist ja nende hulgast, · Avalik jäätmejaam jäätmekäitluskoha, laadimisjaama või prügila kaugusest, · Firma jäätmejaam veofirma võimalustest ja töökultuurist kasutatavate jäätmete kokkuostja nõuetest, · Jäätmejaam prügilas seadusandluse nõuetest.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 57 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 58
Rühmatöö: KESKKONNAJAAMA RAJAMINE
KUHU? MIKS? projekti detailsemad eesmärgid vajalikud eeluuringud, info JÄÄTMEJAAM ­ (infrastruktuur, teeninduspiirkond, KESKKONNAJAAM kogumine, transport, käitlemise tehnoloogiate valik, ... huvigrupid ja rahastamine PROJEKTI TEOSTATAVUS - prognoos
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 59 MIKS MEIE PROJEKT ON PARIM? 60 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Jäätmed kui ressurss Jäätmete kasutamine: MÕISTED Jäätmete korduvkasutus, o Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis kasutuselevõtt teisese toormena, taaskasutus. sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele Jäätmete energeetiline kasutus. toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. o Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel , see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. o Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus . 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2
Jäätmete kasutamine: MÕISTED Jäätmete kasutuselevõtt
o Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete · Otsene tulu biolagunevate osade lagundamine ­ teisese toorme või energia müük. kontrollitavates tingimustes ning Teisese toorme kogumine, müük ja mikroorganismide abil, mille tulemusena ümbertöötlemine on osa tänapäevasest saadakse stabiliseeritud orgaanilised äritegevusest. jääkmaterjalid või metaan . Prügilasse · Kaudne tulu ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu ­ prügilate rajamise edasilükkamine vormiks. ­ prügilate alla minevate maade säästmine o Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke ­ loodusvarade säästmine jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks ­ looduse kaitsmine nende põletamisel eraldi või koos muude · Kulu jäätmete või kütusega, kasutades ära ­ Kogumine, sortimine ja vedu tekkinud soojuse. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4
Teisese toorme liigid Jäätmed kui ressurss - kasutusvõimalused
­ tootmisjäägid ja praaktoodang · Jäätmed: materjal või kütus ­ kasutatud materjalid · Otsene taaskasutus: jäätmeid kasutatakse toormena · korduskasutus ­samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema · Kaudne taaskasutus: jäätmeid · taaskasutus ­samaks või muuks kasutatakse energia saamiseks, mullaomaduste parendamiseks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6
Karin Hellat 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Tootmisjäätmed
TEISENE TOORE · Tootmisjäätmed on tavaliselt puhtad, ühetaolised, sorditud, tekib samas kohas suurtes kogustes, kogumist ja taaskasutamist on lihtne korraldada TOOTMISJÄÄTMED TARBIMISJÄÄTMED
· Tootmisjäätmete taaskasutamine sõltub: - kasumlikkus - seaduse nõuded - ettevõtte mainekujundus
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8
Tarbimisjäätmed e olmejäätmed Olmejäätmete kasutamisvõimalused
Olmejäätmete taaskasutuse tegevused: ­ teisese toorme eraldamine jäätmetest ja kokkuvedu; ­ teisese toorme sortimine, puhastamine ja pallimine; ­ teisese toorme ümbertöötlemine; · suur jäätmeliikide arv, igat liiki jäätmeid on vähe ­ valmistoodangu turustamine. · jäätmed on määrdunud ja segatud (segaolmejäätmed) · kogumine ja sortimine on kulukas · muutuv jäätmevoog
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10
Mõnede jäätmeliikide teoreetilised kogumismäärad Energiasääst teisese toorme kasutamisel
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12
Karin Hellat 2 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Paber ja papp Pallitud paberjäätmed (sorditud ja purustatud )
Olmejäätmetest ca 32% · ajalehed, ajakirjad , pakend, reklaamid , kontoripaber, raamatud. · taaskasutus säästab energiat ja toorainet · taaskasutuskordade arv piiratud (4-8), vajadusel lisatakse puhast kiudu · kasutusvõimaluste laiendamine: ehitusmaterjalina, presspaber, soojusenergia
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14
Plast
Olmejäätmetes ca 11% · pakendid , plastesemed Olmejäätmetest · plastikuid on palju erinevaid liike eraldatud · väike mass, suur maht plastjäätmete pall taaskasutusse · KASUTAMINE: korduvkasutus, ümbersulatamine, lamineerimine , energiakasutus · termoplastid (PP, PS, PVC) ­ 80% · termoreaktiivplastid (polüester, epoksiid-, feno-, aminoplastid) ­ 20%
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16
Elektroonikaromude plastkestade purustamine ja pallimine Pallitud ja pakendatud plastjäätmed
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18
Karin Hellat 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Erinevad plastiliigid Ühe tonni materjali saamiseks tuleb koguda:
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 19 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 20
Klaas Vanaraud
Olmejäätmetes ca 5-8% Olmejäätmetes ca 7% · inertjäätmed · loodusvarade ja energia säästmine · Pakend, suurjäätmed · omadused ei muutu taaskasutamisel · kasutamine samalaadsete toodete · Lihtne eraldada magnetiga, tootmiseks või muul viisil (riie, vill , säilib ka pörast põletamist optiline kaabel, ehitusmaterjalid jne) · Kõrge väärtusega, ligi 50% · kogumise kvaliteet oluline (võõrised, vanarauast maailmas värvus, tüüp) taaskasutatakse
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22
Tekstiil Majanduslikud piirangud
Olmejäätmetes 2-4% · teisese toorme hind ­ ei tohiks ületada · erinevad tekstiilkiud tavatoorme hinda (loomsed, taimsed, tehismaterjalid ) · üheliigiline kiud ­ saab toota uut riiet · teisese toorme kvaliteet ­ sama mis ·korduvkasutus (heategevusorganisatsioonid) tavatoormel · segakiudtekstiil sobib muuks · käitluskulud ­ lisanduvad toote hinnale otstarbeks nt. puhastuskaltsudeks · teisese toorme turg on ebastabiilne · linane riie sobib paberi ja katusepapi tootmiseks · energiakasutus
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24
Karin Hellat 4 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Tehnilised piirangud
Keskkonna piirangud ·metallid, klaas ­ ümbertöötluste arv piiramatu; Taaskasutamise keskkonnamõju · paber ­ ringluses 4-8 korda; ei tohi olla suurem kui · PE ­ ringluses 15 korda; ladestamise keskkonnamõju. · PP, PS, PVC ringluses 3-5 korda.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 25 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 26
Jäätmete mehhaaniline töötlemine
Jäätmete mehhaaniline töötlemine
Jäätmete mehaanilise töötlemise eesmärk on ette valmistada või lihtsustada jäätmete edasist käitlemist või kasutamist.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28
Jäätmete sortimine
Jäätmete mehhaaniline töötlemine Sortimise eesmärgid ja probleemid: · eraldada jäätmemassist kasutuskõlblikud · sortimine; · jäätmete purustamine (peenestamine); materjalid, edasist käitlust takistavaid · tihendamine (pressimine); võõrised või ohtlikud jäätmed. · pallimine; · jäätmeliikide tundmise probleemid · ühe või teise tunnuse järgi võivad jäätmed korraga kuuluda mitmesse alaliiki · sortimise osakaal jäätmekäitluses pidevalt suureneb.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30
Karin Hellat 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Masinsortimine
Masinsortimine käib materjalide füüsikaliste omaduste (tihedus, suurus, elastsus, läbipaistvus, Käsitsisortimine värvus, magnetiseeritavus, elektrijuhtivus vms) Käsitsisortimine on täpne, aga aeglane: järgi. · laussortimine ­ töötlemata segaolmejäätmed, konveieri ääres seisvad inimesed nopivad · järelsortimine puhastatakse tekkepaigal eraldi kogutud aeglaselt liikuvalt lindilt kasutuskõlbliku jäätmed jääkprügist. materjali (järelsortimine). · masinsortimine on mitmeastmeline . · tööd hõlbustab eelkäitlus: jäätmed purustatakse, · Paindlik, sortimise eesmärki on lihtne kuivatatakse või niisutatakse. muuta. · Käsitsi- ja masinsortimist kombineeritakse.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 31 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 32
Olmeseadmete lammutamine Jäätmete sortimine Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. · Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu. · Tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. · Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 33 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 34
Jäätmete purustamine Jäätmete purustamine Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri · Giljotiin materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jm. · Veski (kuulveski, vasarveski, kruviveski)
· Purusti peab olema vastupidav ja taluma · Jäätmehunt (köögi; paberi jne) võõrkehasid, näiteks metalle ja kive.
· Jäätmete purustamine on ohtlik
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 35 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 36
Karin Hellat 6 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Jäätmete purustamine Jäätmete tihendamine ja pallimine
· Odavam vedu · Hõlbus säilitada · Lihtsam laadida · Kõrgem turuväärtus
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38
Pallitud jäätmed (Plastitehase AS) JÄÄTMETE PÕLETAMINE
Seadusandlus Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta
Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a määrus nr. 66 "Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" (RTL 2004,83,1316)
Keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrus nr. 12 "Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid" (RTL 2004,40,662)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 39 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 40
Seadusandlus Jäätmete põletamine
Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse poolt · Maailmas laialt levinud antud "Jäätmeseaduse" §-de 81 ja 96 kohane jäätmeluba jäätmete põletamiseks või "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse" · Möödapääsmatu suurlinnades kohane kompleksluba
"Ehitusseaduse" § 32 kohane rajatise kasutusluba · EL ~ 500 prügipõletusettevõtet, üle poole oma prügist põletavad nt. Ohtlike jäätmete põletamisel ohtlike jäätmete Luksemburg, Belgia, Sveits, Rootsi. käitluslitsents vastavalt "Jäätmeseaduse" § 99
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 41 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 42
Karin Hellat 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Põletamise eesmärgid ja viisid Positiivsed tulemid jäätmete põletamisest
Põletamise eesmärgid: + jäätmete mass väheneb (kuni 75%) ja maht · vähendada jäätmete mahtu ja (kuni 90%); + nakkusohu vältimine; likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid. + roiskuvate jäätmete stabiliseerimine; · soojus - või elektrienergia tootmine. + põletada saab kõiki põlevjäätmeid, ka ohtlikke; + põletamisel tekkiv energia - saab kasutada Põletamismoodused: (elektri- ja soojusenergia) + jäätmed on alati saadaval · lauspõletamine + kulud jäätmete sortimiseks on väikesed · valikpõletamine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 43 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 44
Negatiivsed tulemid jäätmete põletamisest Jäätmete põletamine
· Jäätmed põlevad halvemini kui kivisüsi, puit - põletusseadmete rajamine on kallis või turvas. · Põletatav prügi kõigepealt kuivab. · Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, lendub ja - keskkonnaohtlikud põlemisgaasid ­ süttib kiiresti. vajalik puhastamine · Tahked põlemisjäägid: mineraalne osa+ raskestilagunevad ühendid - inertne põletusjääk. - vajadus prügilate järele säilib · Põlemist saab kiirendada prügi eelneva purustamise või aktiivse segamisega koldes. · Põlemise ühtlustamiseks tuleb prügile sageli lisada tavakütust Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 45 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 46
Jäätmete kütteväärtus Jäätmete kütteväärtuse suurendamine INERTSETE MATERJALIDE VÄLJASORTIMINE; 1 t segaolmejäätmetest saab 2 MWh soojust ja 0,66 · põlemisgaaside koostis ­ sõltub jäätmete koostisest (nt sõeludes jäätmetest välja raskmetallirikkama peenfraktsiooni MWh elektrit. (tuhka . · põlemisomaduste parendamiseks võib jäätmekütusesse lisada tavakütust (nt kivisüsi, kütteõlid); · jäätmekütust saab eksportida ning toota ka seal, kus põletusettevõtet ei ole.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 47 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 48
Karin Hellat 8 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Jäätmekütus (RDF) Jäätmekütuse plussid Jäätmekütus (RDF - refuse derived fuel) - põlevjäätmetest + töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja valmistatud kindla koostise, tükisuuruse ja tihedusega kütus. niiskusega, see põleb ühtlasemalt Jäätmekütuse tootmiseks on + jäätmete kütteväärtus suureneb vaja jäätmed sortida, põlemiseks vajalikud fraktsioonid ette + põlemisgaasid on puhtamad ja tuhka tekib vähem valmistada (purustada) või vajaliku tükisuuruseni sorteerida + jäätmekütuse transport ja ladustamine on lihtsam ning pressida Jäätmekütust peetakse kehtivate + jäätmekütust saab eksportida õigusaktide kohaselt tavajäätmeks + investeeringu maksumus väiksem kui masspõletustehnoloogial Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 49 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 50
Jäätmekütus Põletustehnoloogia
- Jäätmekütus sisaldab kõiki saasteaineid , mida · Minevikus kasutati lihtsaid katlaid, energiat ei sisaldas töötlemata jääde kasutatud ja suitsugaase ei puhastatud · Prügile võib lisada tavakütust - Põlemisgaasid vajavad puhastamist · Temperatuur peab olema olmejäätmete põletamisel 600-900 C, ohtlike jäätmete põletamisel 1000- - Jäätmekütuse tootmine on kulukas 1300 C. · Viibeaeg põlemistsoonis peab olema piisavalt pikk, - Põhjamaade kogemused näitavad, et suurjäätmete puhul võib kuluda tunde masspõletamine on kokkuvõttes soodsam · Prügi peab pidevalt segama ja juurde anda pidevalt hapnikku
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 51 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 52
Nõuded jäätmete põletusseadmele Prügipõletus Räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku üldsisaldus alla 3%; Jäätmepõletusseade peab olema varustatud vähemalt ühe automaatselt käivituva abipõletiga; Põlemisel tekkiva gaasi temperatuur peab tõusma 2 sek. vähemalt 850 °C; Kui jäätmed sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1% - kolde temperatuur min 1100 °C; Automaatsüsteem, mis välistab jäätmete etteandmise kui ei ole saavutatud nõutavat temperatuuri; Tagada pidev PM, TOC, HCl, HF, SO2, NOx mõõtmine. Gaaside temperatuur põletuskambris, väljuvate gaaside hapnikusisaldus , rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus. Raskmetallide (Cd, Tl, Hg, Sb, As, Pb, Cr, Co, Cu, Mn, Ni, V) ja dioksiinide ning furaanide poole tunni keskmised väärtused
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 53 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 54
Karin Hellat 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Suitsugaasid ehk põlemisgaasid Lämmastikoksiid
- Suitsugaaside puhastamine on · Jäätmete põletamine hapnikurikkas keskkonnas, lämmastikoksiidide (NOx) teke keeruline ja kallis · NOx moodustub põlemisõhus olevast lämmastikust ja jäätmete koostises olevast seotud lämmastikust - Gaasitekke vähendamine: · NOx teke sõltub temperatuurist, jäätmete segamisest koldes,
õhu hulgast ja katla ehitusest.
- jäätmete eelkäitlus · Õhuhulga suurendamise ja temperatuuri tõstmise mõju
· Õhuhulga vähendamise mõju
- efektiivne põletustehnoloogia Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 55 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 56
Süsinikoksiidid Klooriühendid
· Vesinikkloriid tekib põlemisel · CO2 ei ole tervisele ja keskkonnale otseselt klooriühenditest, on üks peamisi ohtlik, kuid on kasvuhoonegaas. happevihmade põhjustajaid.' · CO tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Mida suurem on põletusseadme · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel kasutegur, seda vähem CO tekib. vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300-500°C.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 57 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 58
Vääveldioksiid Püsivad orgaanilised saasteained (POP)
Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Saasteaine hulka saab vähendada, kui ( benso a püreen) põletatava prügi või suitsugaaside hulka Heksaklorobenseen lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib
väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 59 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 60
Karin Hellat 10 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Põlemisgaaside puhastamine Tahke põletusjäägi kasutamine
· Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka
pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi Koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjalitööstuses
või kustutatud lupja). NB! Põlemisjäägid võivad sisaldavad · Poolkuivpuhastus. Absorbent on raskmetalle ja lahustuvaid sooli .
vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub .
· Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 61 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 62
Põletusjäägi ladestamine Prügi põletamise poolt või vastu?
Põlemisgaasid prügi põletamisest vs prügilareostus ? · Tahke põlemisjääk ladestatakse prügilasse. · Raskmetalle on lihtsam püüda põlemisgaasidest kui · Lendtuhka on soovitatav hoida suurest prügilast. koldetuhast lahus, sest ta sisaldab tunduvalt rohkem reoaineid ja ta · Jäätmete ja biogaasi põletamine ning sellest ladestamine võib ohustada keskkonda. elektri- ja soojusenergia saamine on arenenud riikides väga hästi ja keskkonnahoidlikult lahendatud.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 63 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 64
Jäätmete põletamine Eestis
Eestis ettevõtete tegevus jäätmete OÜ Ecocleaner - jäätmekütuse tootmine põletamisel Iru Elektrijaam - masspõletustehas tootlusega AS Epler & Lorenz - ohtlike jäätmete käitlemine, 220 000 tonni jäätmeid aastas. Investeering: ca ümbertöötamine prügikütuseks (klient Kunda Nordic Tsement ) 1,5 mlrd eurot. Jaama võimsus 50MWh, elektri AS Ragn- Sells ­ jäätmekütuse tootmine ohtlikest tootmine 17MWh jäätmetest, pilootkatsed segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 65 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 66
Karin Hellat 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
OÜ Ecocleaneris toodetud jäätmekütus JÄÄTMEPÕLETUSE PERSPEKTIIVID
· Eesti Energia AS üheks strateegiliseks eesmärgiks on tootmisportfelli mitmekesistamine ning uute kütuseliikide kasutuselevõtmine · Jäätmed on kindlasti üheks võimalikuks kütuseliigiks, mis osaliselt vähendab Eesti sõltuvust fossiilsetest kütustest ning samuti ka importkütuste hinnatõusust tingitud riske · Jäätmete kasutamine kütusena annab panuse kliimamuutuste leevendamisele ning on oluline kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi seisukohalt · Jäätmete kasutamine kütusena vähendab ka meie üldiseid energia tootmisega paratamatult kaasnevaid keskkonnamõjusid ning pakub samas alternatiivi tänasele ladestamisele
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 67 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 68
Miks tegeleb Eesti energia jäätmete kui energeetilise materjali teemadega? Jäätmed soojus- ja elektrienergiaks
· Jäätmete kasutamine kütusena aitab maandada soojuse ja · Jäätmetest energia tootmise tehnoloogia on kogu EL elektrihinnatõusuriske kuna tegemist on kohaliku kütusega, mis ulatuses levinud, kuna tegutseb ca 500 jäätmete on oluliselt odavam kui Venemaalt tarnitav fossiilne maagaas põletustehast või masuut · Nii ressursi kasutuse kui keskkonnakaitse seisukohalt on · Jäätmete põletamisel baseeruv soojuse ja elektri kõige efektiivsemad jaamad, kus jäätmete põletamise koostootmisplokk tõstab Iru SEJ töö paindlikkust ja efektiivsust ning aitab kaasa jäätmekäitluse optimeerimisele läbi jäätmete käigus koostoodetakse soojus- ja elektrienergiat taaskasutuse energia tootmiseks. · See on korraga nii jäätmekäitlus- kui ka · Tõusev nõudlus kaugküttesoojuse järgi teeninduspiirkonnas. energiatootmisalane tegevus · Täiendavate elektritootmisvõimsuste vajadus tulevikus. · Jäätmete põletamise arendamine eeldab: · Irus on olemas vajalik infrastruktuur ning samas asuvad - head koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, põletatavate jäätmete osas suurima tekkekoha vahetus jäätmekäitlejate ja teiste erinevate huvigruppidega läheduses. - kõrget keskkonnateadlikkust ning erinevaid taaskasutuse · On olemas praktikas toimiv tehnoloogia, mida rakendada. viise (sh. põletamine) toetava seadusandluse arendamist
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 69 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 70
Jäätmed soojus- ja elektrienergiaks Jääätmete (kütuse) saadavuse prognoos Eestis
Planeeritav tehnoloogia: jäätmete masspõletus · Prognoositav segsaolmejäätmete kogus Eestis restkatlas soojuse ja elektri koostootmiseks aastal 2012 ca 550 000 t/a · Prognoositav jäätmete kogusTallinn ­ investeering: ca 100 milj.EUR Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Tulubaas: Väravatasu ( Gate Fee) Kaugküte (District heat ) Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL Elektrienergia (Electricity) poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 71 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 72
Karin Hellat 12 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
Eeldused ja asukohavalik
· Tegevuspiirkonna määratlemine · Ümbritsev keskkond ja naabrus · Tegevuseks vajaliku maa olemasolu · Veekasutuse ja veekäitlemise võimalused · Infrastruktuur ja muud vajalikud tingimused · Võimalus müüa soojusenergia kaugküttevõrku · Võimalus müüa elektrienergia elektrivõrku · Logistikalahenduste olemasolu jäätmete (kütuse), kemikaalide ja tuha transpordiks · Oskusteabe ja kogemustega meeskonna olemasolu
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 73 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 74
Karin Hellat 13 Biolagunevate jäätmete käitlemine: kompostimine ja energeetiline kasutus Mõiste Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed (RTL 2009, 65, 968)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2
Biojäätmete ladestamine Biojäätmete teke Eestis Prügilasse ladestatavate biojäätmete hulk ei tohi ületada Eesti Jäätmeseaduse (§ 134) kohaselt: aastaks 2010 45 % aastaks 2013 30 % aastaks 2020 20 %
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4
Biojäätmete teke Eestis Biojäätmete teke Eestis Reoveepuhastuse reoveesetted Reoveepuhastuse reoveesetted Loomakasvatuse jäätmed Loomakasvatuse jäätmed · sõnnik Toiduainetetööstuse jäätmed · läga · lihatööstus · piimatööstus · kalatööstus
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6
1 Biojäätmete teke Eestis Biojäätmete teke Eestis Reoveepuhastuse reoveesetted Reoveepuhastuse reoveesetted Loomakasvatuse jäätmed Loomakasvatuse jäätmed Toiduainetetööstuse jäätmed Toiduainetetööstuse jäätmed Tapamajade jäätmed (loomsed jäätmed) Tapamajade jäätmed (loomsed jäätmed) · loomade sisikonnad Majapidamises tekkivad toidujäätmed · magude sisud · veri ja verd sisaldav reovesi
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8
Jäätmete biokäitlus Aineringe Biokäitlus - orgaaniliste jäätmete taaskasutus Biokäitluse eesmärk: · Looduses toimub pidev ­ komposti saamine-aineringe bioloogiline aineringe ­ prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine · Taimedes tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid orgaaniline aine, mida kaudne: kasutavad muud organismid. ­ kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis · Aineringe lõpus orgaaniline aine prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe laguneb mineraalaineteks, stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on süsihappegaasiks ja veeks. lihtsam. ­ Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse · Looduses valitseb tasakaal ja peamine eesmärk vähendada prügila koormust ainevahetusprotsess on täielik.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10
Aeroobne käitlus Kompostimine Biojäätmete käitlemismeetodid Aeroobsed tehnoloogiad Väikekompostimine
Tööstuslik kompostimine Anaeroobsed tehnoloogiad Reaktorkompostimine (kiire) Aunkompostimine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12
2 Kompostimine
Kõige tavalisem biokäitlusviis Koduskompostimine Kompostimisprotsessis osalevad bakterid , seened jne Eraldub soojus­ Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh Majapidamises tekib olulisel määral väetusained Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kompostimiskõlbulikke jäätmeid kasvab kiiresti. Valminud komposti saab koduaias kasutada Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid milles on rohkesti mikroorganisme . Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Tekib mulda rikastav huumus
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14
Kompostihunnik Kompostihoidla · Sobilikud mõõdud: kõrgus 0,8- 1,2m; laius 1,2-1,5m; pikkus vastavalt vajadusele · Külmal perioodil võib soojustada · Põhja asetada õhulisi materjale (oksad)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16
Kompostitav materjal- Peab olema biolagundatav Kompostihoidla Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin ) lagunevad kergesti Valgud lagunevad kergesti Rasvad , vahad ja vaigud lagunevad raskesti Puiduligniin laguneb eriti raskesti. Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga Prügilademes võivad paberilehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18
3 Piisav osakeste suurus Hapnikusisalduse tähtsus Mida väiksemad osakesed, seda suurem on Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. mikroobide tegevuseks avatud pind materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide toimida. hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega . Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust. kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine. Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu materjali suurema tiheduse, mis võib takistada kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed. hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete Piisav hapnikusisaldus ehk aeroobsed tingimused tagatakse kompostitava materjali õhustamisega. tingimusi
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 19 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 20
Niiskuse osatähtsus Temperatuur Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa Alla 5 °C kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × anaeroobseks ­ Mesofiilne (20­ 50 °C) temperatuurivahemik ­ Termofiilne (55 ­ 70 °C) temperatuurivahemik Osa soojusest kulub vee aurustamisele (ühe grammi orgaanilise Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, aine lagunemisel aurustub 10 g vett). soodne on 45 ­ 65 %. Vesi aitab säilitada protsessi termodünaamilist tasakaalu. Kui vett on vähem, võib lagunemisel tekkida ülearust sooja.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22
C/N suhe, väetise põllumajanduslik väärtus pH Komposteerimisprotsessi vältel muutub lagundatav materjal kõigepealt veidi happeliseks ja siis tagasi Süsinikku kasutatakse energia saamiseks peaaegu neutraalseks. Lagunemine on kõige Lämmastikku valkude moodustamiseks efektiivsem pH vahemikus 6.0-8.0. Soodsaim suhe C/N=30/1 Erinevates jäätmetes on C/N suhe erinev
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24
4 C/N suhe erinevates jäätmeliikides Tööstuslik kompostimine Tagada sobivad keskkonnatingimused
Tagada võimalikult efektiivne ja stabiilne protsess
Kõrge kvaliteediga "toodang"
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 25 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 26
Aunkompostimine
Aunkompostimine Kõrgus 1,5 ­ 2,5 m ja alt 3 ­ 6 m lai, pikkus milline tahes Mida koredam mass, seda suurem võib olla aun Aun võib omaenese raskuse tõttu liiga tihedaks vajuda Loomuliku õhustusega aun on väike ja mass kore Suuremat auna peab mehaaniliselt segama Hästiõhustatud aunades komposteeruvad jäätmed 6­10 (2­3) nädalaga Sundõhustatavaid aunu ei segata Õhustamiseks pannakse aunade sisse või alla sissepuhke- või väljatõmbetorustik
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28
Läbisegatavad aunad Kompostimisvaalud sisetingiustes
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30
5 Kompostaunade moodustamine Sõelumine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 31 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 32
Sundõhutusega kompostiaun Tüüpiline kompostiväljak
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 33 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 34
Aunkompostimise plussid Aunkompostimise miinused kompostimine loomuliku õhustusega aunades on aeglane ning Loomuliku õhutusega aunades on kompostimine energia- ja töömahukas. (aunad võtavad palju ruumi, komposti suhteliselt odav ning seda on lihtne kontrollida; peab tihti läbi segama, vaja läheb suurt kõvakattega platsi ja protsess pole kapriisne ning sobib igat sorti jäätmetele; segamisseadmeid, külmaga protsess aeglustub); lõppsaadus valmib keskmiselt mõne kuuga; komposti kvaliteet on ebaühtlane: osa orgaanilistest väljapuhkeõhustusega süsteemi kasutamisel võib vaid jäätmetest ei lagune, sest temperatuur aunas ei ole ühtlane, biofiltri materjal sisaldada ebameeldivat lõhna; nõrgvesi ja lagugaasid võivad põhjustada meetodi rakendamine sisetingimustes vähendab keskkonnaprobleeme; näriliste ligipääsu võimalust; sundõhutuse puhurid on kallid ning nendele on vaja hoonet sundõhustatavates aunades kompostimise protsessi ning elektrivarustust; saab automatiseerida ning tööjõudu kulub vähe, ühtlasi sundõhutus kulutab palju energiat, energia kokkuhoidu andvad pole vaja kalleid segamismehhanisme; mõõteandurid ja arvutijuhtimine on omakorda kallid; kompostimistingimusi pidevalt kontrollides on võimalik sisse- või väljapuhketorustik vajab pidevat hoolt, et vältida toota kõrge kvaliteediga ning turustamiseks sobilikku nende ummistumist (ummistunud torud vähendavad meetodi komposti. efektiivsust).
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 35 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 36
6 Reaktorkompostimine Reaktorkompostimine sobib suure hulga orgaaniliste (sh Reaktorkompostimine sortimata) jäätmete kiireks lagundamiseks. Kompostitavat massi: ­ segatakse, ­ õhustatakse, ­ niisutatakse, ­ soojendatakse. Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7 ­ 14 päevaga. Reaktoreid on mitmesuguseid: ­ kamberreaktor, ­ trummelreaktor, ­ tornreaktor, ­ tunnelreaktor. Reaktorid erinevad peamiselt segamisviisi poolest.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38
Reaktorkompostimine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 39 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 40
AS Võru Juust AS Võru Juust reoveesete
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 41 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 42
7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 43 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 44
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 45 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 46
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 47 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 48
8 Reaktorkompostimise plussid Reaktorkompostimise miinused protsess on kiire, hästi juhitav ja kontrollitav ning - kompostimisreaktorid on kallid ning protsess hügieeniline; energiamahukas ; meetod vajab vähem tööjõudu kui teised kompostimisviisid; - heitõhk tuleb filtreerida ; seadmete jõudlus on suur ning komposti kvaliteet - töötajad vajavad spetsiaalset väljaõpet; ühtlane; - protsessi peab pidevalt kontrollima ja mõned reaktorkompostimise tehnoloogiad on piisavalt hooldama; paindlikud, et kasutada erinevaid tooraineid; lagugaase saab koguda ja puhastada ning samuti saab - komposti järelvalmimiseks on vaja palju ruumi. ära kasutada tekkivat kompostisoojust.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 49 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 50
Komposti kasutamine Komposti kasutamisviis oleneb ta koostisest. Komposti kasutamine Kompostitavad jäätmed olema vabad reoaineist ja võõristest
Valmiskompostis ei tohi olla: Mõne kompostisaaduse kasutamine on · tõvestavaid mikroorganisme, Eestis seadustega reguleeritud: · raskmetalle, ­ reoveesette kompost, · kahjulikke mikroelemente, · mürgiseid ühendeid, ­ õlise pinnase kompost · Umbrohuseemneid. · Võõriseid ( klaas, plast, metall) · Valmiskomposti omadusi oluliselt muuta ei saa · Head komposti saab vaid kvaliteetsest toormest
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 51 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 52
Reoveesette stabiliseerimine Reoveesette stabiliseerimine Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel Sete on töötlemata selle määruse tähenduses, kui settes on vaid kasutamise nõuded" määratleb, et .... vähendatud veesisaldust või settele on lisatud tugimaterjale, kuid Sete on töödeldud selle määruse tähenduses, kui selles sisalduv setet ja tugimaterjali ei ole regulaarselt segatud ning tugimaterjali orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja sette segu temperatuur ei ole tõusnud üle 60 °C ja säilinud sel ja inimese tervisele ohutuks muudetud vähemalt ühe loetletud toimingu temperatuuril vähemalt kuuspäeva. abil: 1) aeroobne või anaeroobne stabiliseerimine, sealhulgas kompostimine; 2) keemiline või termiline töötlemine; 3) settes sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimine punktides 1­2 loetlemata viisidel .
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 53 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 54
9 Reoveesette stabiliseerimine Biojäätmete anaeroobne käitlus Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" määratleb, et ....
Põllumajanduses kasutamiseks peab reoveesete olema stabiliseeritud. Kasutada ei tohi setet, kus on fekaalseid coli-laadseid baktereid 100 milliliitris üle 1000 pesa moodustava ühiku (PMÜ) ja helmintide mune 1 liitris üle 1 ( munade aritmeetiline keskmine liitri kohta). Määratletud on raskemetallide sisaldus.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 55 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 56
Anaeroobne protsess Aeroobne ja anaeroobne protsess
Protsess algab iseenesest, kiirendamiseks sissevool soojuskaod 100kg KHT vajalik segamine ja soojendamine väljavool aeratsioon Aeroobne 2- 10kg KHT Eraldub biogaas (CH4, CO2), mida saab 100kWh muda 30-60 kg kasutada Soojust ei eraldu, aeglast protsessi saab kiirendada soojustamise ning segamisega biogaas 35m3 285kWh Käidelda saab erinevaid jäätmeid, sellest sissevool väljavool 100kg KHT Anaeroobne 10-20kg KHT oleneb valitud tehnoloogia muda 3-6 kg
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 57 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 58
Anaeroobne tehnoloogia Jäätmete anaeroobne biokäitlus Tehnoloogia eelised: Suur jäätmehunnik on pigem anaeroobne kui protsessis eralduvast metaanist saab toota aeroobne. energiat; Anaeroobseid tingimusi on kõige lihtsam luua reoveepuhastuse omahind väheneb, sest kaevandis, õhukindlalt kaetud kuhjas või reoveesette käitlemisele kulub vähem energiat; reaktoris . reoveesette hulk väheneb; Tehnoloogia valik sõltub jäätmete niiskusest lõhnaprobleemide lahendus; võimalik opereerida väikesel maa-alal; võimalik käidelda seni prügilatesse ladestatavaid biojäätmeid;
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 59 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 60
10 Biojäätmete anaeroobne käitlus
vedeljäätmeid, nt reoveesetet, saab kääritada Kaasfermentatsioon metaantankis (5-15%). Kääritatud massi tuleb Kompleksset biojäätmete anaeroobse käitlemise hiljem tahendada; tehnoloogiat on võimalik kasutada suuremates reoveepuhastites, koondades sinna samas kui jäätmeis on 35 ­ 40 % kuivainet, on vaja piirkonnas tekkivad biojäätmed spetsiaalset segamis- ja laadimisseadmestikuga Erinevaid biojäätmeid on võimalik töödelda samas reaktorit ; reaktoris Kaasfermentatsioon on oluline biojäätmete Aunkäitlemine- suur aun kaetakse kilega ja gaasitootlikkuse tõstmiseks jäetakse paariks aastaks laagerduma. Biogaas pumbatakse kile alt välja ja kasutatakse ära.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 61 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 62
Tulevikus: Gaasi p6leti lisasubstraadi d
Probleemid Gaasihoidla
Mudatihendi Reaktor V = 2 x 375 m³ V = 1.200 m³ Liigmuda Ringlusmudapump
Stabiliseeritud muda Liigne lämmastiku sisaldus Soojusvaheti
Heitgaasid Vaht Vajadusel: Mudapump · filament bakter Vajadusel: purusti NaOH · kaassubstraadid
Katel Filter Magneesium -ammoonium fosfaat (MAP) - Struviit Bauvorhaben: Planbezeichnung: Maßstab: gepr. am/von freigeg.am/von Proj.Nr. Anlage:
aqua consult v 04 03 06 Ingenieur GmbH Polva Anaerobic Projekt Flow Scheme 0 0BUS1 803 0 4 Mengendamm 16 Pfad:H :Projekte\Hannover\04 06 06 \ corel \Flow _Scheme.cdr RE N 30177 Hannover Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 63 Für d iese Zeichnu ng beha lte n wir un s alle Re chte vor. Sie da rf ohne un sere Zustimmung weder vervielfälltig t noch Dritte n zug änglich gemacht werde n. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 64
Struviit
Struviit ummistab torusid, pumpasid ja rikub mudatihendusseadmeid.
Mg2+ + NH4+ + HPO42 - MgNH4PO4 + H+
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 65 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 66
11 Biogaasi teke ja kasutamine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 67 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 68
Tehnoloogia valik Tööstusliku kompostimismeetodi valik sõltub eesmärgist ja vajadustest. Kavandamisel tuleks lähtuda järgnevast: Valjala Kiirus (suure jõudlusega kompostireaktor) või ei ole mahud nii suured, et ajaline kiirus oleks oluline (aunkompostimine); Protsessi juhtimine (kompostireaktor vs aunkompostimine); Komposti kvaliteet (sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimine reaktoris); Investeering j arajamise kiirus (aunkompostimine) või mugavus (sundõhustusega aunad või kompostireaktor); Enenrgeetilised eesmärgid ( kompostisoojust või anaeroobsel kääritamisel tekkiva biogaasi ärakasutamine); kas lahendatakse eri liiki biojäätmete käitlemine omaette või kooskäitlemine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 69 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 70
Tihendatud ja stabiliseeritud sealäga Valjalas Anaeroobne stabiliseerimine Halberstadt 60.000 IE
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 71 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 72
12 RVP Zarrentin Anaeroobne stabiliseerimine Wilhelmshaven, 180.000 IE 80.000 IE Anaeroobne Reaktor Zarrentin, Digestor Faulung Wilhelmshaven
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 73 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 74
Anaerobic Faulung Halle Stabilization Halle/ Germany 300.000 PE
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 75 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 76
Biogas Compressors
Biogas compressors Piping
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 77 Piping and Pumps for the anaerobic digestor Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 78
13 Foamtrap in the head of the anaerobic digestor:
Urgent required for a proper operation
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 79 BHKW Soltau, ja1.4 Jäätmemajandus MWel jäätmekäitlus 80
Centrifuge
Production of electricity from biogas Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 81 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 82
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 83 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 84
14 Põllumajanduslik tootmine Põllumajanduslik biogaasi tootmine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 85 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 86
Põllumajanduslik biogaasi reaktor
- küte on paigaldatud reaktori sisse seintele
- biogaasi hoidmine on lahendatud reaktori peal asuva puitkonstruktskioonig a
Biogaasi hoidla Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 87 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 88
Põllumajanduslik biogaasi tehas 4 MWel
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 89
15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Prügilad
Karin Hellat Kalev Uiga Alar Saluste
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2
Ajalugu Määrus Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded 1990. aastateni oli prügila praktiliselt igal Vastu võetud keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr 38 (RTL 2004, 56, 938), jõustunud suuremal asulal ja ettevõttel ning enamasti 15.08.2004 puudus neis igasugune keskkonnaalane kontroll ja järelevalve. Tavajäätmete prügilasse ladestatakse segaolmejäätmeid ja muid tavajäätmeid. Siia klassifitseeruvad ka püsijäätmete Prügilate sulgemist alustati 90ndate keskel, prügilad, kuhu ladestatakse teatud ohtlikke jäätmeid, nt tänavu 16.06.2009 suleti viimased 10 nõuetele eterniiti. mittevastavat prügilat varem tegutsenud 350- Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ohtlike jäätmeid (on st ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale).
Püsijäätmeprügilasse ladestatakse püsijäätmeid (need on jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi). Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4
Alates 16.06.2009 EV tegutsevad prügilad Nõuetele vastavad prügilad Keskkonnamõju viidud miinimumini ning 1. Jõelähtme laienenud on tegevusvaldkonnad : 2. Uikala taaskasutatavate jäätmete töötlemine ja vaheladustamine; eelsorditud jäätmetete järelsortimine, pressimine; 3. Väätsa puidu sorteerimine, purustamine; kompostimine; 4. Torma ehituslammutusjäätmete sortimine; 5. Paikuse kivide purustamine; ohtlike jäätmete (k.a asbest ) kogumine; 6. Tallinna ehitusjäätmete konteinerite rent ja vedu; teavituskampaaniad keskkonnateadlikkuse tõstmiseks (nt ladestusala vanapaberi kogumine); koolitused, ekskursioonid.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6
1 Nõuetele vastavad prügilad Nõuetele vastavad prügilad Prügila on rajatud vettpidava põhjaga maa- Lisaks on arendamisel mitmed alale jäätmekäitlusprojektid, kus enamus tekkinud Prügi tihendatakse õhukeste kihtidena jäätmemassist suunatakse taaskasutusse:
Prügi kaetakse pinnasega · Masspõletus Prügilat täidetakse väikeste osade kaupa, · mehaanilis-bioloogiline töötlus (MBT) vähendamaks vihmale avatud prügikeha pinda Eri liiki prügi eraldi pesadena · jäätmekütuse tootmine jne
Selliste käitlusviiside laialdane kasutuselevõtt vähendab oluliselt ladestatavate jäätmete kogust, pikendamaks prügila eluiga
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8
Kaasaegne nõuetele vastav prügila Nõuetele vastavad prügilad On keerukas keskkonnarajatis: Prügilate vähesus ei tähenda seda, et kõik jäätmed tuleb transportida sadade kilomeetrite kaugusele- Olmehoone suund on võetud jäätmete taaskasutusele! Töökoda, garaaz Üks inimene "toodab" aastas umbes 440 kilo jäätmeid. Labor 2007. aastal läks neist prügilasse ladestamisele 300 kg, Prügila ümbritsetud aiaga taaskasutusse vaid 140 kg. Eesmärk on taaskasutada 340 kg jäätmeid ehk ladestada vaid 100 kg. Kui rakenduvad ka Kõik koormad kaalutakse ja registreeritakse jäätmepõletustehased, siis jõuab prügilasse vaid 20 kg Videovalve, jne. ... jäätmeid aastas...
Korrektne bürokraatia! (kasutus-, hooldusjuhendid ....)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10
Tallinna prügila (Jõelähtme) Milles seisneb prügila negatiivsus ?
Otsene mõju: Tervis ( riskid ) Heaolu (hais, visuaalne pilt) Looduslik keskkond (lendpraht, tolm, ohud) Kaudne mõju: Maa hinna langus Vanade prügilate sulgemise kulud Muud ohud (põlengud, linnud)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12
2 Prügila ohtlikkus Prügilas toimuvad tegevused
Pinna-ja põhjavesi Prügi ladestamine Pinnas Õhureostus Prügi tihendamine
Aastate jooksul veetud igasugust prügi, seetõttu Prügila katmine võib olmeprügis leiduda ka ohtlikke, tööstus, jm jäätmeid. Sellistest jäätmetest leostub välja suur hulk saasteaineid.
.... Sulgemisega kaasnevad tegevused
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14
Prügikehas toimuvad muutused/protsessid Prügikehas toimuvad muutused/protsessid
Aeroobne faas On tavaline, et prügila erinevates osades on erinev lagunemise faas Anaeroobne happeline faas
Varajane metaankäärimise faas Prügilate seiret on maailmas aktiivselt teostatud 30-40 aastat Stabiliseerunud metaankäärimise faas On tõestatud, et 30 aasta pärast on prügila Aeroobne faas????? stabiilne ega vaja enam INTENSIIVSET monitooringut
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16
Nõrgvee koostis Prügila nõrgvesi
Väga varieeruv koostis
Suure keskkonnariskiga (pinna ja põhjavette sattumise ohud vanades prügilates)
Väga oluline komponent mikrobioloogiliste protsesside läbiviimisel
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18
3 Nõrgvee koostise muutumine Prügila lõiked
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 19 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 20
Nõrgvee käitlus
Kohtpuhasti- puhastustehnoloogia valik
Puhastamine koos asulareoveega- riskid
Tagasijuhtimine prügilademesse (vahepuhastus)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22
Prügilagaasi kogumine Prügilagaas
Anaeroobse lagunemise saadus
Gaasi tekib pikka aega, kuni prügilade on lõplikult stabiliseerunud
Väikestes prügilates gaas lendub, suurtes kogutakse ja kasutatakse ära või põletatakse kohapeal.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24
4 Prügilagaasi kahjulikkus Prügilagaasi koostis
nn "kasvuhoonegaas"
Tule- ja plahvatusohtlik
Ohtlik tervisele, looduskeskkonnale
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 25 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 26
Prügila sulgemine
Prügilagaas vs biogaas Projekt (vastavalt nõuetele)
Prügikeha korrastamine, katmine Vastuolud biojäätmete prügilasse Kraavid, nõrgvee puhastussüsteemid ladestamise osas Gaasi kogumine, puhastamine ning kasutamine
Haljastamine
.............................................
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28
Rühmatöö: Prügila rajamine
Milliste seaduste ja keskkonnaaspektidega tuleb arvestada nõuetekohase uue prügila rajamise juures ning milliseid eeluuringuid on nende täitmiseks vajalik teha?
Kuidas tuleks kehtivast jäätmeseadusest lähtuvalt rajatavas prügilas korraldada erinevat liiki jäätmete käitlemine ja monitooring ?
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29
5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
OHTLIKUD JÄÄTMED
3.november 2011
Karin Hellat Alar Saluste http://www.storyofstuff.org Kalev Uiga
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2
JÄÄTMESEADUS § 6. Ohtlikud jäätmed § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis (1) Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja vähemalt ühe §-s 8 nimetatud keskkonnaohu vältimiseks ning kahjuliku toime tõttu võivad olla jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikud tervisele, varale või ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti keskkonnale. vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.
§ 8 Ohtlikud omadused, mille alusel jäätmed NÄITEID OHTLIKEST JÄÄTMETEST määratletakse ohtlike jäätmetena: · Kasutatud akud · Radioaktiivsed jäätmed · Kasutatud patareid · Ravimijäätmed H1 ­ plahvatusohtlikud jäätmed H2 ­ oksüdeerivad jäätmed · Mittetöötavad · Lakkide ja lahustite päevavalguslambid jäätmed H3 ­ kergestisüttivad jäätmed · Raskmetalle sisaldavad · Meditsiinijäätmed H4 ­ ärritavad, mittesööbivad jäätmed kasutuskõlbamatud esemed · Fotograafiajäätmed H5 ­ kahjulikud ained ja valmistised jäätmena · Freoonid ja aerosoolid · Kasutamiskõlbmatud H6 ­ mürgised jäätmed vahukustutid · Loomsed jäätmed H7 ­ kantserogeensed jäätmed · Kasutatud õlifiltrid · Elektroonikaromud H8 ­ sööbivad jäätmed · Putukatõrjevahendid · Filterkoogid H9 ­ nakkusohtlikud jäätmed · Hapete jäägid · Kodukeemia jäägid H10 ­ teratogeensed jäätmed · Keemiatööstuse jäätmed · Vanaõlid H11 ­ mutageensed jäätmed · Lõhkeained, mille · Tindi ja värvainete jäägid H12 ­ jäätmete ohtlikkus avaldub kokkupuutel vee ja hapetega kasutamine sihtotstarbel ei · Väetiste jäägid H13 ­ jäätmete ohtlikkus avaldub pärast nende kõrvaldamist ole võimalik (kasutamiskõlbmatud) H14 ­ ökotoksilisete toimetega jäätmed · Värvide, lahustite jäätmed · Asbest · Liimijäätmed (kuivanud, ..) · Immutatud puidujäätmed
Karin Hellat 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
OHTLIKUD JÄÄTMED EESTIS
ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% EL ja EV ohtlike jäätmete põlevkivituhk ja poolkoks käitlust reguleeriv seadusandlus aastas tekib: ca 1 miljon tonni poolkoksi ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Rahvusvahelised OJ käitlemist reguleerivad õigusaktid EL direktiivid
Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; kohta. - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida; - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - OJ peavad olema pakendatud ja märgistatud vastavalt EL standardile; - Eesti ühines Baseli konventsiooniga - OJ ei segata teise kategooria ohtlike jäätmetega 1992.a. või ohutute jäätmetega; - kehtiva jäätmeseadusega ja selle alamastme aktidega on vastav direktiiv kehtestatud ka Eestis. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
EL direktiivid Ohtlike jäätmete põletamise direktiiv 94/67
Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; - lubade süsteem põletustehastele; - Eesti võttis direktiivi üle 2002, võeti - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida; vastu ka eriõigusaktid. - OJ peavad olema pakendatud ja märgistatud vastavalt EL standardile; - OJ ei segata teise kategooria ohtlike jäätmetega või ohutute jäätmetega; - kehtiva jäätmeseadusega ja selle alamastme aktidega on vastav direktiiv kehtestatud ka Eestis. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Karin Hellat 2 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja Jääkõlide ladustamise direktiiv 75/439 akude direktiiv 91/167
- liikmesriigid peavad kindlustama - kindlustada eraldi kogumissüsteem; jääkõlide ohutu kogumise ja - majanduslike abinõude kasutamine on ladustamise; lubatud; - jääkõlide valamine looduslikku vette ja - täielik teave tarbijale riskide ja kanalisatsiooni on keelatud; ladustamis-võimaluste kohta; - jääkõlide kogumine, ladustamine ja - direktiivi täiendamine 1998: töötlemine toimub lubade (litsentside) elavhõbedat sisaldavate akude ja alusel; patareide tootmise keelustamine; - Eestis jääkõlide käitlemine on - direktiiv kehtib Eestis alates 2000.a. reguleeritud KM määrusega.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Ohtlikke jäätmeid käsitlev seadusandlus Eestis Kuidas toimub ohtlike jäätmete käitlemine?
Sortimine Seadused Kogumine Transport Vabariigi Valitsuse määrused Tehnoloogiline käitlemine: Keskkonnaministri määrused taaskasutusse (teisene toore) ümbertöötlemisse (RDF, õlid) WTE ­ waste to energy Deponeerimine ­ ohtlike jäätmete prügila VAIVARA
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16
OHTLIKUD JÄÄTMED
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17
Karin Hellat 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Asutamisaasta: 1999 Käive ca 1 miljonit eurot kuus, 2007 üle 26 miljoni krooni kuus Tegevuse alustamine: 2003 Projekti planeeritud võimsus: 15 000 t/a Töötajate arv: ca 60 Tegelik tootmismaht 20 000 t/a pliiakusid Peamine tegevusala : pliiakude ümbertöötlemine
Tegevuslitsents Eesti: u 3-3,5 tuhat tonni aastas Transpordi transiit ­ eksport/ import Läti: 4-4,5 tuhat tonni Läbiveo load kehtivad 1 aasta või piirkoguste täitumiseni Leedus tekkinud pliiakudest 15-20 % Transpordiks spetsiaalsed konteinerid Soomes tekkinud pliiakudest ca 50% Laiendused Ungarisse ja Norrasse Venemaalt akude toomine ei ole majanduslikult kasulik ( tollimaks moodustab 30% aku väärtusest)
Karin Hellat 4 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Akude töötlemise saadused PLII: rafineeritud plii (99,5%) ja plii sulamid Polüetüleen (PE) ja polüvinüülkloriid (PVC): ca 80-100 tonni kuus Naatriumsulfaat : ca 150 tonni kuus Tootmistehnoloogia: Engitech Technologies S.p.A
Karin Hellat 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Akude kokkuostuhind on 4 aastaga suurenenud 17-lt 32%-le plii müügihinnast Edasine hinnatõus muudab ümbertöötlemise majanduslikult mittetasuvaks Plii hinna kõikumine maailmaturul Euroopa Liit: 2 300 /t 1000 /t uute akude tootmine: ca 80% pliist muud nissitooted ca 20% pliist
Naatriumsulfaadi TOODANG kristallisaator Koostöö Norraga Investeering: ca 3 milj Eur Tootmisvõimsus: ca 200 t kuus Naatriumsulfaadi hind: 120 /t
Karin Hellat 6 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 39 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 40
AS Epler & Lorenz
Ettevõttest AS Epler & Lorenz alustas tegevust 1991.a Tartus tööstusettevõtete õlijäätmete kogumise ja põletamisega esimesel Baltimaadesse ehitatud jäätmepõletusseadmel.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 41 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Karin Hellat 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Tegevusvaldkonnad Ohtlike jäätmete kogumine
ohtlike jäätmete kogumine Ohtlike jäätmete kogumine ohtlike jäätmete käitlemine lepingupartneritelt Ohtlike jäätmete kogumine keskkonnakaitseliste statsionaarsetest kogumispunktidest puhastustööde teostamine Ohtlike jäätmete kogumine kogumisringidel
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Keskkonnakaitselised puhastustööd Ohtlike jäätmete põletamine
Jäätmepõletustehas koosneb seadmetest, Ohtlike ainetega saastunud pinnase kus toimub: puhastamine ja eemaldamine a) jäätmete põletamine; Avariide likvideerimine b) suitsugaasides sisalduva soojuse kasutamine; Kütteõli- ja kütusemahutite c) suitsugaaside puhastamine puhastamine ja likvideerimine Jäätmepõletustehase võimsus on 1620 t/a ning ca 225 kg/h
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Jäätmekütuste tootmine
Jäätmepõletustehases on võimalik Alternatiivse kütuse valmistamine, mis koosneb samaaegselt põletada kolmes erinevas omavahel segatud erinevat või sama liiki olekus jäätmeliike: jäätmetest ja on ette nähtud kasutamiseks a) vedelad jäätmed - lahustid, kemikaalid, lisakütusena. taimekaitsevahendid jne Jäätmekütuse valmistamiseks kasutatakse erinevaid põlevjäätmeid. b) tahked jäätmed- õlifiltrid, Jäätmekütuse valmistamine toimub kahel viisil: pakendijäätmed, tahked kemikaalid, a) erinevate põlevjäätmete omavaheline ravimid, bioloogilised jäätmed jne mehaaniline kokkusegamine c) pastalaadsed (poolvedelad) jäätmed - b) õlijäätmete separeerimine ja mehaaniliste värvi- ja liimijäätmed, kütteõlijäätmed jne. lisandite eemaldamine
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Karin Hellat 8 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Ohtlike jäätmete käitlemine Ohtlike jäätmete käitlemine
Ohtlike jäätmete kompostimine: Ag-Bag Freoonide eemaldamine ja kompostimistehnoloogia- toimub puhastamine kasutuselt kõrvaldatud ühekordselt kasutavates külmikutest freoonide eemaldamine, kompostimiskottides. Kottkompostimine puhastamine ja taaskasutusse suunamine on paindlik, efektiivne ja eesmärgiga vähendada osoonikihti keskkonnasõbralik. kahandavate saasteainete hulka. Lahustite taasväärtustamine- ehk Õlifiltrite ja teiste jäätmete lahusti eraldamine destilleerimise teel purustamine õlifiltrite erinevate erinevatest lahustit sisaldavatest koostisosade üksteisest eraldamine jäätmetest. purustamise teel eesmärgiga lihtsustada nende edasist käitlemist. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
IDA-VIRUMAA TÖÖSTUS JA JÄÄTMED
51 52
Tööstusharud Ida-Virumaal Ida-Virumaa 54
Energeetikatööstus ~7% Narva Eesti Kiviõli territooriumist Keemiatööstus Kohtla-Järve Sillamäe ~ 1/3 Tekstiilitööstus Narva Eesti tööstusest Põlevkivi kaevandamine ~ 1/8 Eesti elanikkonnast Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Karin Hellat 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE ca 15 miljonit tonni aastas
MILLEST KOOSNEB · lahtine kaevandamine karjäärides PÕLEVKIVI? · maa-alused põlevkivikaevandused · tahkete jäätmete ladestamine ~ 43 % orgaaniline osa ( kerogeen ) (aheraine) ~ 57 % mineraalosa · kaevandusveed (pH 3 ÷ 5, SO42 -)
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Põlevkivi kaevandamise ja 58
kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid keskkonna probleemid Energeetika (80 %) Õhu saastamine Keemiatööstus (16 %) CO2 emissioonid 70 ÷ 75 % kogu Eesti Muud (4 %) emissioonist Veetarve ja veereostus ~ 70 % kogu Eesti veetarbest Maapinna kahjustamine ~ 11 % piirkonna territooriumist Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
TUHAMÄGEDE NÕRGVESI JA ELEKTRIJAAMADE NARVA ELEKTRIJAAMADE TUHAMÄED 59 JAHUTUSVESI (pH ~ 13 ÷ 14) 60
TIIGID KANALID
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Karin Hellat 10 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
2 Elektrijaamade tuhaväljad ca 20 km (Narva piirkond) Põlevkivikeemia ettevõtted Viru Keemia Grupp (AS Viru Õlitööstus) OHTLIKE JÄÄTMETE põlevkiviõli PRÜGILA tööstuslikud liimid, vaigud jm. Kiviõli Keemiatööstus OÜ põlevkiviõli bituumen ja muud õlisaadused turbabrikett Narva Elektrijaama Õlitehas põlevkiviõli
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
POOLKOKSI KOOSTIS Poolkoksi mägede nõrgvesi: 1-3 mil m3/a 300 t fenoolseid ühendeid aastas
Bitumoidid Tahke süsinik 5% 10%
Mineraalne osa 85%
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
Ohtlike jäätmete deponeerimine ­ Vaivara ohtlike jäätmete prügila
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 65 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 66
Karin Hellat 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 67 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 68
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 69 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 70
Karin Hellat 12