Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Jäätmehooldus - sarnased materjalid

tmed, omavalitsus, olmej, liigiti, elanik, taaskasutus, imalus, tmetest, ltida, imalik, imaluse, steem, hendamine, lastud, tavaj, itleja, biolagunevad, rgus, tmeseadus, bralik, akud, papi, hemalt, idukid, keskkonnan, probleemtooted, keskkonnakaitse, helepanu, ltimine, tete, rgustiku, levkivi, koost, etten, juta, jaanuarist, omavalitsused, uuel
thumbnail
8
docx

Jäätmed

jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erinevate jäätmetega erinevalt ringi käia. Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma ­ kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut

Jäätmekäitlus
53 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Jäätmekäitlus

Masinsortimine- käib materjali füüsikalise omaduse järgi (tihedus, suurus, elastsus, läbipaistvus jne). Mitmeastmeline. Laussortimine- segajäätmete töötlemine Järelsortimine- tekkepaigal eraldi kogutud jäätmed puhastatakse jääkprügist. MÄRGSORTIMINE, KÄSITSISORTIMINE, MAGNETSORTIMINE, OPTILINE SORTIMINE PALLITAMINE Ohud: süttimisoht; vihmavesi; prügivesi; putukad/närilised; kokkukukkumisoht; süttimisoht BIOKÄITLUS- orgaaniliste ainete taaskasutus Eesmärgid: Komposti saamine; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine Kompostimine- kõige tavalisem biokäitlusviis. Koosneb algusest, lõpust ja vahepealsest tervikprotsessist. Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam; kiireneb lademe stabiliseerumine KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE)

Jäätmekäitlus
31 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus?  Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks.  Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale.  Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi) Tavajäätmed  onkõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed  on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagun

Jäätmekäitlus
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Jäätmetest

juurdepääs on raskendatud ja konteinereid paigaldatud pole, ladustatakse jäätmed kohapeal ning on võimalik, et neid ära ei veeta. Selliseid hunnikuid vaid tasandatakse. Tänu ebakorrapärasele prahiveole võib olla kalmistute juurde tekkinud ka väikeseid ebaseaduslikke 'prügilaid', sest lisaks kalmistuprahile kuhjatakse hunnikusse ka kodumajapidamistest pärit olmejäätmeid (pudelid, mähkmed, paber, ajalehed, riided jne). Koristus- ja äraveokulud kannab enamasti omavalitsus. Tavaliselt veetakse praht lähimasse prügilasse. Kalmistuprahi äravedu on kulukas ja eelistada tuleks selle kohapealset käitlemist, silmas peetud siin orgaanilisi jäätmeid mida tuleks kompostida. Õige töökorralduse juures on seda võimalik teha ka kohapeal, kalmistul. Komposti valmistamist raskendab see, et taimsed jäätmed võivad olla risustatud plasti, klaasi, kivide ja metalliga. Kui olmepraht ja võõrised kalmistujäätmetest välja sõeluda, võib neist toota kvaliteetkomposti

Keskkonnageograafia
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jäätmekäitlus

korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004­2007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 60-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, 3 tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning

Töökeskond
18 allalaadimist
thumbnail
20
docx

JÄÄTMED LOODUSES

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus................................................................................

Keskkonnaõigus
52 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Jäätmed

paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmete sortimine Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Omavalitsusel tuleb otsustada, kas luua oma elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused juba jäätmete tekkekohas, näiteks kodus ja kontoris. Teine võimalus on lubada kokku koguda küll segunenud jäätmeid, kuid need tuleb seejärel sortida vastavas jäätmekäitlusettevõttes. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning

Keskkonnakaitse
38 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Jäätmeseadus

Jäätmeseadus Eesti Maaülikool Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
44 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Jäätmekäitlus

hakanud Jäätmeseadus. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätmeid : · vanapaber ja kartong · pakendid · biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed

Tööohutus ja tervishoid
54 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut n

Bioloogia
153 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Jäätmekäitlus

TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:.............................................................5 Pakendikonteinerisse tuleb panna:..................................

Puhastusteenindus
42 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Jäätmeprobleemid

SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................

Keskkonnakaitse ja...
247 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Biojäätmed

Tallinna jäätmehoolduse eskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahutei d tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu d ja ­aunad peavad paiknema naaberkinnistu st vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefek ti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbra lik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed ( tel.1919)

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus 6.okt Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine, vedu, taaskasutus 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded..

Jäätmekäitlus
39 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed

Jäätmekäitlus
141 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

juhtimine (Biodiversity and Ecosystem Management) Haridus (Education) Rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- Energia ja eluase (Energy and Housing) ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, Rahvastik (Population) 1992) sätestatud põhimõtetele. Rahva tervis (Public Health) SA seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja Ressursid ja taaskasutus (Resources and Recycling) loodusvarade säästliku kasutamise alused. Transport, jätkusuutlik majandusareng

Keskkond
27 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine Jäätmekäitluse hierarhia: vältida, vähendada, korduskasutada, taaskasutada materjalina, taaskasutada energia tootmiseks, ladestada. Pakendimaterjali liigid: Paber ja kartong Klaas Plastik Metall Puit Muu materjal Prügilatesse on keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Jäätmemajandus on säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ja enam taaskasutada. Jäätmete kasutamise eesmärk - jäätmed kui potentsiaalne tooraine ja energiaallikas. Põhimõtted: Jäätmeid tuleb tasakaalustada korduskasutus Mis vahe on jäätmetekke vähendamisel ja taaskasutamisel? Vähendamine - väiksemate koguste tekitamine

Keskkonnakaitse ja säästev...
85 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teise vaheeksami küsimuste vastused

1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade k

Ökoloogia ja...
74 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ningkui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraseltkulukas

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
105 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused  Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav.  Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.  Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.  Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekita

Ökoloogia ja keskkond
24 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinn

Ökoloogia ja...
167 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kuidas vähendada asutustes tekkivaid jäätmeid?

Tallinna Majanduskool IIAJ Logistika referaat: Kuidas vähendada asutustes tekkivaid jäätmeid? Koostaja: Ragnar Matson SISSEJUHATUS Tänapäeval kasutavad asutused oma tegevuseks üha enam materjale ning sellest tulenevalt tekib ka rohkem jäätmeid. Seetõttu peaks rohkem tähelepnu pöörama ökotõhususele, mille alla mõeldakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks kulutatud materjali ja energiakoguste vähendamist. Majanduslikult kasutusele võetud materjalikoguste vähenemine vähendab keskkonnakasutust. Kui loodusvarasid kasutatakse majanduses vähem, väheneb ka reostuse ja jäätmete kogus. Tegevuse ökotõhusust peetakse tulevikus kindlasti ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt üha olulisemaks. Asjakohaselt korraldatud jäätmehooldus jätab ettevõttest või töökohast nii ettevõtte oma töötajatele ja koostööpartneritele kui ka klientidele positiivse, keskkonnaküs

Jäätmekäitlus
7 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jäätmekäitluse referaat

Jäätmekäitluse areng aastail 2004­ 2007 on põhinenud peamiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv (tavajäätmeprügilaid jäi pärast 2009. a 16. juulit 6), suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse. Investeeritud on jäätmejaamade võrgustikku, mis võimaldab elanikel taaskasutatavaid jäätmeid tasuta ära anda. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud

Keskkond
89 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng

-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil

Jäätmekäitlus
43 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika- Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid- Iseloomustab juurdetulekut, kulu ja akumuleerumist mingi objekti suhtes. Näiteks võib vaadelda veebilansi mingis järves. Võib vaadelda ka mingite mürkainete bilansi elusorganismides või keskkonnas, nt soola bilanssi põhjavees vmt. Jäätmete minimiseerimine- Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine, seejärel korduskasutus ja siis taaskasutus (materjalina või energia tootmiseks) ning kõige viimase vahendina jäätmete kõrvaldamine. Puhastustehnoloogia. Ehitustegevus ja keskkonnakaitse- Ökoloogiliste ehitusmaterjalide loomisel ja hoonete ehitamisel kulub kümneid kordi vähem energiat kui betoonist, metallist ja plastikust ehitiste ning materjalide loomiseks. Ökoehitus- Ökoehitus ehk ökoloogiline ehitamine tähendab energiat ja loodust säästvat ehitiste kavandamist ja ehitamist

Keskkonna õpetus
80 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Jäätmed Referaat

Mis on jäätmed? Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohusrarud seda tegema. Jäätmed risustavad keskkonda mitmeti ja võivad kahjustada inimese tervist. Jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid kahjulikke mõjusid tuleb vähendada. Jäätmete koguhulk ei tohiks suureneda, tootmises tekkivate jäätmete kogus peaks vähenema, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele. Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes, on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutuskõlbmatud õlid, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vananenud ravimid jne

Bioloogia
105 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist.  Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Minu kodukoha jäätmekäitlus - Tartu

ladustusplatsile. Tartu linnas ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biolagunevate jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus 7 väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. AS Tartu Veevärk reoveemuda kompostitakse reoveepuhasti territooriumil ning stabiliseeritud setet kasutatakse põllumajanduses. 2.4 Vanapaber- ja papp SEI (2008) andmetel sisaldavad olmejäätmed vanapaberit ja pappi keskmiselt 17,3%.

Jäätmekäitlus
49 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Bio jäätmete käitlemine Eestis

jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Konteineri korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kuid lepingu alusel on võimalik konteineri hooldus üle anda vedajale. Kui konteiner on korralikult suletav, jäätmed nõuetekohaselt pakendatud ning kasutatakse konteineri vooderduskotti, ei kujuta biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ohtu tervisele ega kaasne sellega haisu või muid ebameeldivaid ilminguid. Biolagunevad jäätmed tuleb konteinerisse viia paber- või biolagunevates kottides, mida saab jäätmevedajatelt ning kauplustest. Jäätmete efektiivseks taaskasutamiseks ning looduse säästmiseks on vajalik jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimine igas majapidamises. Põhieesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel:

Keskkonnaõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ohtlikud jäätmed, jäätmehooldus ja hügieen

jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Prügilas tuleb pärast sulgemist järelhooldust teha umbes 20 - 30 aastat: puhastada nõrgvett, koguda ja käidelda prügilagaasi, jälgida ladestusala vajumist kuni prügilademe stabiliseerumiseni. Järelhooldust on vaja teha ka teistes jäätmekäitluskohtades, nt. kompostimisplatsidel, laadimisjaamades ja mujal. Jäätmehooldust korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, kes tunneb ja oskab arvestada kohalikke olusid. Omavalitsuse korraldada on ka olmejäätmevedu. Omavalitsus kehtestab reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, millistele jäätmeliikidele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, määrab veopiirkonnad, vedamise sageduse jne. Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted ­ säästev

Keskkonnageograafia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun