Jää ja külmakõrbed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

wps

Jäävöönd

JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. KLIIMA. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond

Geograafia

8

doc

Jäävöönd

Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Jäävööndi iseloomulikud omadused: · Polaaröö ja -päeva vaheldumine · Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed · Liigivaene elustik, peamiselt meredes · Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub · (temperatuurid aastaringselt alla 0° C, sademed lumena)

Geograafia

7

doc

Jäävöönd

aastat pilkane pimedus ehk polaaröö, taevast võivad sellal valgustada imeilusad virmalised. Talvekuudel temperatuur üle ­20 kraadi ei tõuse, sademeid langeb ainult lumena (aga väga vähe neidki). Aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond ja tuul puhub peamiselt poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. 1 TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. Jäävööndis esineb kidurat taimestikku. On leitud sinivetikaid, kes on kahjustusteta üle elanud ka nädalaid ­1900C juures. Antarktise taimestik on väga napp, kuna mulda esineb ainult väga õhukese kihina ja laiguti

Geograafia

3

doc

Jäävöönd

Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond

Geograafia

2

doc

Jäävöönd

Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged

Geograafia

8

doc

Geograafia Referaat Jäävöönd

Nad kalduvad sageli põhja ja lõuna poole, sest maakera pind on ebatasane. Kõige külmem on neist Jäävöönd. Seal ei ole mulda, ega taimi ja inimesi eksisteerib enamasti vähe, kuna seal on aasta läbi külm. Loomadest on seal enamused kõik veeloomad, sest nendel on seal kergem vastu pidada, kui on maismaa loomadel. 2 1. Jäävöönd Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Harilikult tuletab sõna "kõrb" meelde suurt, kuuma, liivaluidetega kaetud maaala. Kuumas kliimas on tõesti kuumakõrbed, kuid nendeni jõuame hiljem. Mis neil siis ühist on? Mõlemas langeb sademeid väga vähe ning taimkate on hõre või puudub hoopis. Kus aga taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Asend Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese

Geograafia

6

odt

Jäävöönd: Jää-ja külmakõrbed

Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011  Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud

Kliimav??tmed

26

doc

Polaaralad 2003

POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes.

Geograafia

Kommentaarid (0)