ischii). Istmikuluukeha- ja haru vahel on istmikuköber (tuber ischiadicum). Istmikuköbrust kõrgemal on istmikuluuoga (spina ischiadica). Väike istmikuluusälk (incisura ischiadica minor). NIUDELUU (os ilium) (peas) Koosneb niudeluukehast (corpus ossis ilii) ja niudeluutiivast (ala ossis ilii), mille ülemine serv on niudeluuhari (crista ossis iliaca). Eespoolt piirab niudeluu harja ülemis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-superior), millest allpool on alumis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-inferior). Tagantpoolt piirab niudeluuharja ülemis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior-superior), millest allpool on alumis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior-inferior). Niudeluutiiva alumine serv moodustab koos istmikuluuga suure istmikuluusälgu (incisura ischiadica major). Niudeluu sisepinna eesmises ülemises osas on
lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne ninakarbikuluu (Os conchae nasalis ventralis), Ülalõualuu (Maxilla), Lõikehammasteluu (Os incisivum), Alalõualuu (Mandibula), Suulaeluu (Os palatinum). Paaritud: Kärsaluu (Os rostrale), Keeleluu (Os hyoideum) EESJÄSEME LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kraniaalne nurk (Angulus cranialis); Kaudaalne nurk Abaluu e. labaluu (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Õlavarreluu Humerus Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis);
sirutab rinnakut, kaela ja pead Musculus semispinalis thoracis o: T6 – T12 processus transversus i: C6 – T4 processus spinosi Musculus semispinalis capitis o: C4 – T7 (processus transversi ja articulares) i: os occipitale (linea nuchalis superior ja inferior vahel) Lateraalne trakt Musculus erector spinae Musculus longissimus lumborum Musculus longissimus thoracis o: os sacrum + crista iliaca + vertebrae lumbales (spinosus) + alumised vertebrae thoracicae (transversi) i: costa 2-12 + vertebrae lumbales (processus costales) + vertebrae thoracicae (transversi) f: ühepoolne -> painutab ja pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus longissimus cervicis o: T1 – T6 (processus transversi) i: C2 – C5 (processus transversi) f: ühepoolne -> painutab selgroogu lateraalselt samale poole; kahepoolne -> sirutab selgroogu
sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi; - plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!) Skeletilihased. Ülevaade üksilihastest. Pea piirkonna lihased. Peapiirkonna lihaseid on 3 rühma: - Suupõhja lihased - Mälumislihased - Miimilised lihased 1. Suupõhja lihased: M. geniohyoideus: o.- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M
seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m
superiorilt, kinnituvad -kaela ja pea -skapulokostaalne protuberantia lateraalsele servale lateraalfleks. liiges externalt, ja acromionile. (ülemine osa) 7.kaelalüli -Keskmised kiud kinnituvad -kaela ja pea acromionile ja spina sirutus (ülemine scapulae´le. -Alumised kiud osa) kinnituvad spina scapulae´le -kaela ja pea kontralateraalne rotatsioon
- Rindkere liikumine toimub roidelüliliigeste, roide-rinnaku liigeste, rinnakupideme ja -keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise (venimise, keerdumine ja sirutumine) tagajärjel. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. TEMPOROMANDIBULAARNE LIIGES - Temporomandibulaarses liigeses liigestuvad caput mandibulae (condylus mandibulae) ja fossa mandibularis'e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga. - Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind) Mandibula protraktsioon ja retraktsioon (libisemine)
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused;
6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
