Järvamaa
ajalugu
Järva
maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba
eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning
selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast).
13.
sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt
tihe asustus (2000 adramaad ). Maakond koosnes kolmest
muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
risto zopp
Õppematerjali autor
.................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1.2 AJALUGU.......................................................................................................................................3 ................................................................................................................................................................5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED......................................................................................................6 1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja...
1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: ,,Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest
piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle- Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal
Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii.............................................................................................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on
Pindala 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus Paide linn Omavalitsusüksusi 1 linn (Türi), 11 valda Türi Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2 Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7 1 Second level Pigem hea 185 19 Third level Pigem halb 534 56 Fourth level
Prantsusmaalt. Arhitektuuris on gooti stiil esindatud eelkõige sakraalehitistes. Kasutati tellist ja kohalikku kivi. [12] Iseloomulikeks joonteks on: teravkaarsed aknad ja uksed, mis võtavad enda alla suure osa seinapinnast; pürgimine kõrgustesse; võimsad võlvid, mida toetavad roided ja kannavad piilarid ning tugipiilarid; rikkalikult kaunistatud läänefassaadid; roosaken portaali kohal ja 1-2 torni. [6] 1.1 Türi kirik 1238. aastal loovutas Taani Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Nähtavasti stimuleeris see ordut aktiivselt pühakodasid püstitama. Ühtlasi olid kirikud tollajal keskaegsetes tingimustes teatud määral kasutusel ka kaitseehitistena. Lühikese ajaga püstitati Järvamaale mitmeid kirikuid, millest kujunesid kihelkonnakeskused. Nende ümbrusse hakkas kujunema ka asustus. Türi Püha Martini kirik (vt joonis 1.1) on vanim ja omapäraseim sakraalehitis Järvamaal, ehitamist alustati arvatavasti 13.saj II poolel. [22]
ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik. Kohe kindlasti oli Keila-Joa mõis üks kaunemaid ning uhkemaid mõisasid kogu Eestis. Ajalugu Keila-Joa mõis rajati 17. sajandi alguses ning kuulus esmalt Wrangellidele. 1763. aastal ostis mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen. Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti. 1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja
Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid