1. Võtsin vaatluse alla Tallinnas asuva riiete ja aksessuaaride poe *. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine * on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas klient tahab küsida nõu klienditeenindaja käest, kui palju kulub aega täpse rahasumma otsimiseks või raha tagasiandmiseks, ostetud kauba pakkimisest jne. 2. Poes * saab osta riideid ning aksessuaare. *on avatud E-P kella10.00- 19.00. Tegemist on kahekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on kaks kassat. Teenindajaid on kokku 3, nad töötavad vahetustena. 3. Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, kui palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas
Järjekorra keskmine pikkus leti juures: Lq=(10*10)/60*(60-10)=0,033(3) Järjekorra pikkus leti ääres on praktiliselt olematu. Teenindussüsteemis olevate klientide keskmine arv: L= 10/(60-10)=0,2 Korraga kassas olevaid kliente on vähe. Klient on teenindussüsteemis keskmiselt: W= 1/(60-10)=0,02 tundi, st umbes1,2 minutit Klient on teenindussüsteemis keskmiselt 1,2 minutit, see on üldine aeg, see tähendab kaasa on arvatud ka ooteaeg, kui seda peaks vaja olema. Selle aja jooksul saab klient oma ostu sooritada ja nautida meeldivat teenindust. 1,2 minutiga saab teenindaja pakkuda kliendile mõnusat, kiiret teenindust ning suudab tekitada tunde, et klient on alati tagasi oodatud. Keskmine ooteaeg järjekorras: Wq=10/(60*(60-10))=0,0033(3) tundi, st umbes 12 sekundit Kui peaks tekkima järjekord, siis selle kestvus on umbes 12 sekundit, mis tegelikult on üsnagi olematu kliendi jaoks. See on täpselt selline ooteaeg, mis ei tekita kliendis ärritust ning
Järjekorrateooria Pärast kahte kuud kestnud remonti uuesti avatud Autoregistrikeskuse Pärnu büroos töötab ühe aegselt varasema kolme teenindaja asemel kaks. Mõlemal kahel teenindajal on oma kassa koos arvuti ja muu tehnikaga, mis võimaldavad neil osutada klientidele samu teenuseid. Büroo lahti oleku ajad on vastavalt tööpäevadel 8:00 17:00 ja nädalavahetusel 10:00 14:00, ehk siis nädalas kokku 53 töötundi. Nagu öeldud siis üheaegselt on tööl kaks teenindajat, kuid kokku on neid neli ehk siis teenindajad töötavad kahes vahetuses. Küsitledes teenindajaid selgus, et üks teenindaja suudab keskmiselt tunnis teenindada 11 inimest. Vaatluste alusel on selgunud, et tööpäevadel tuleb Autoregistrikeskusesse keskmiselt 15 inimest tunnis. Andmete kogumisel probleeme ei tekkinud, kuna kõik töötajad olid meeleldi nõus vastama küsimustele ning lubasid teostada vaatlusi. Kogutud andmete põhjal koostasin ja lahendasin ülesa
väiksem) ning 16.00-19.00, kui tööpäev saab läbi ja eeldatavasti on sel ajal ka rohkem kliente. Edasi võib võtta veel 19.00-21.00, kui inimesi peaks jälle vähem käima. 4.1 = keskmiselt 25 klienti tunnis = kassapidaja teenindab keskmiselt 30 klienti tunnis S = 1 kanalite arv, mis töötavad < *S tingimus, et järjekord ei läheks lõpmatuks, st 25<30, tingimus on täidetud. t= 1 tund ehk 60 minutit Teenindussüsteemi koormatuse näitaja, ehk võimalus, et klient peab ootama p=25/30=0.833 Tõenäosus, et valitseb tööseisak P0 =1-0.833=0.167 Tõenäosus Tellimuste arv P=0.833(astmes n)* teenindussüsteemis 0.167 1 0,139 2 0,116 3 0,097 4 0,080 5 0,067 6 0,056 7 0,046 Teenindussüsteemis olevate tellimuste keskmine arv L=25/(30-25)=5 teenindatavat
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Mudel on objekti lihtsustatud kujutis, millest vähemalt mõned objektid või süsteemi omadused on eemdaldatud. Modelleerimine- nmudelite loomise ja kasutamise protsess Materiaalne ehk aineline modelleerimine – toiming, mille tulemsena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi, dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid Kujutlusmudelid põhinevad intuitiivsel ettekujutlusel reaalsest objektist (sõnaline selgitus, definitsioonid). Märkmudel on objekti mõtteline mudel, mis on esitatud teatud märgisüsteemis (valemina, joonisena, tabelina, graafikuna) Matemaatiline mudel – märkmudel, mis originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele. Optimeerimismudel võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi eelnevast mõjutamisest (
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Kõik kommentaarid