Jägala ja Keila jõed ja joad. (0)

Tallinna ülikool
Jägala ja Keila jõed ja joad
Referaat
Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar
Matemaatika - ja Loodusteaduskond
Õpperühm: LG-1
Tallinn 2011
Juhendaja : Kaija Käärt

Sisukord

Jägala jõgi . 3
Üldandmed . 3
Taimestik . 3
Põhjaloomastik. 4
Kalastik . 4
Jõe seisund. 4
Jägala juga. 5
Keila jõgi. 6
Üldandmed. 6
Taimestik. 6
Kalastik ja põhjaloomastik. 7
Jõe seisund. 7
Keila juga. 8
Kasutatud kirjandus. 9

Jägala jõgi.

Üldandmed.

Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Jõe pikkuseks on 97 km, valgala 1570 km². Tähtsamad lisajõed : Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja Jõelähtme jõgi.
Jägala jõe voolutee läbib Eesti mitut eriilmelist maastikuregiooni. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82,0 m, suudmes 0 m ja kesmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul , kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda . 4,3 km kaugusel jõe suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe valgala on lehvikukujuline ning asub Siluri ja Ordoviitsiumi paasaluspõhjal.
Jõesängi laius keskjooksul on 10-45 m ja alamjooksul 10-400 m ning jõesängi sügavus keskjooksul 0,5-4,5 m ja alamjooksul 0,3-12,0 m. Kõige laiem ja sügavam on jõgi 1,5 km kaugusel suudmest, Linnamäe veehoidlas. Jõeoru laius on keskjooksul 200-800 m ja alamjooksul 50-1500 m ja jõeoru sügavus keskjooksul 2-7 m ja alamjooksul 3-40 m.