JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 (0)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine.

EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD.........................6 3.3 KOMBINEERITUD

Masinamehaanika

58

doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

minimaalset 10-tunnist puhkeperioodi vähendada kuuele järjestikusele puhketunnile eeldusel, et selline vähendamine ei kesta üle kahe ööpäeva ja tagatakse vähemalt 70 tundi puhkust seitsmepäevase perioodi jooksul. 2. peatükk VAHITEENISTUSE KORRALDAMISE PÕHINÕUDED Vahimehaanik peab olema kvalifitseeritud vastavalt STCW konventsiooni peatüki III või VII nõuetele 5. peatükk MASINAVAHT § 24. Masinavahi korraldamine ja koosseis (1) Vahimehaanik on otseselt vastutav laeva jõuseadmete ohutu ja tõhusa ekspluatatsiooni ning hoolduse eest oma vahikorra ajal. Ta vastutab samuti kõigi jõuseadmete ja masinavahi vastutusel olevate seadmete ülevaatuse, ekspluatatsiooni ja kontrolli eest. (2) Masinavahi koosseis peab olema piisav, et tagada laeva ekspluatatsiooniks vajalike jõuseadmete ohutu töö. (3) Masinavahi koosseisu määramisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi asjaolusid: 3.1) laeva ja jõuseadmete tüüpi ning seisukorda; 3

Laevandus

16

docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, m

Laevamehhanismid

78

doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus

142

pdf

Aruanne mv TransDistinto

Tallinn 2016 2  3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ...................................................................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus................................................................................... 7 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp........................................................................................ 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ..........................................................................

Masinamehaanika

84

doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2  Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ..........................................................................9 2.1. Peamasina üldandmed .............................................................9 2.2. Peamasina konstruktsioon ......................................................10 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid .........................................14 2.4. Peamasina ekspluatatsioon .....................................................31 3

Merepraktika

13

docx

RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM

1. Trumli kere 2. Trumli kaas 3. Ühendusmutter 4. Taldrikuhoidja 5. Taldrikute pakett 6. Ülemine eraldusketas 7. Tahked ained (muda) Filtrid ja filtreerimisseadmed - Filter kaitseb mootorit, kuid separaator parandab ka kütuse kvaliteeti. Nõudmised filterelementidele: - nõutud peensusega filtreerimise; - temperatuurikindlus; - vastupidavus mehaanilisele rõhule; - Filtreeriva elemendi vastupidavus filtreeritava keskkonna agressiivsele toimele. Filtrielementide tüübid: Pindfiltrid- korduvkasutusega filtrielemendid. Mahtfiltrid - poorsest plastist või keraamilistest materjalidest valmistatud filterelemendid, Magnetfiltrid ­ sisaldavad püsimagnetit, mis seob ferromagnetilisi metalliosakesi Tsentrifugaalfiltrid - töövedeliku hüdraulilise töö toimel pöörlevas filtrielemendis eralduvad raskemad osakesed tsentrifugaal jõudude mõjul elemendi sisepinnale Isepuhastuvad filtrid: " Moatti" 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem 2.2.1

Masinaelemendid

11

docx

”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult”

Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber...................................................................................................................... 3 1.1.Pakitud scrubber....................................................................................................... 3 1.2.Tsentrifugaal scrubber.............................................................................................. 4 1.3.Vahu scrubber....

Merendus

Meedia

Kommentaarid (0)