Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JÕEFORELLI referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


JÕEFORELL
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2012
SISUKORD:
Sissejuhatus Error: Reference source not found
1. Bioloogia 4
1.1.Süstemaatiline kuuluvus 4
1.2.Välimus 4
1.3.Levik looduses 5
1.4. Sigimine 7
1.5.Toitumine 8
1.6.Mõõtmed 8
2.Kasvatus 10
2.1.Kasvatamise eesmärk 10
2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 10
2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 10
2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 11
2.5.Kasvatamise tehnoloogia 11
Kasutatud kirjandus 15
SISSEJUHATUS
Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist . Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk.
Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema
Vasakule Paremale
JÕEFORELLI referaat #1 JÕEFORELLI referaat #2 JÕEFORELLI referaat #3 JÕEFORELLI referaat #4 JÕEFORELLI referaat #5 JÕEFORELLI referaat #6 JÕEFORELLI referaat #7 JÕEFORELLI referaat #8 JÕEFORELLI referaat #9 JÕEFORELLI referaat #10 JÕEFORELLI referaat #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helin16 Õppematerjali autor
Referaat jõeforellist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Kalade referaat

Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Merisutt

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk MERISUTT Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................3 2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE....................................................................

Zooloogia
thumbnail
10
doc

Kisuts

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oncorhynchus kisutch Kisuts TARTU 2009 1. Sissejuhatus Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 ­ 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranzid. Nad on siirdekalad, kes koevad Aasia ja Põhja ­ Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta, gorbuusa, tsavõõtsa, nerka, kisuts, sima. Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kodujõe haistmis- ja

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste

Toiduainete loomne toore
thumbnail
10
docx

Referaat - Ebapärlikarp

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8

Hüdrobioloogia
thumbnail
9
docx

Karpkala referaat

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp)

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Polükultuur kalatiikides

Eesti Maaülikool Polükultuur kalatiikides Tartu 2014 Sisukord Polükultuuri olemus..............................................................................................................................3 Biomelioratsioon..................................................................................................................................3 Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides.......................................................................................4 Hiina karbid..........................................................................................................................................4 Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella).....................................................................................4 Looduslik levila ja bioloogia.............................................................................................5 Toitumine ja kasv...........................................................

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

Varurasv on soolestiku ümber ja sidekoelistes kõhuäärtes. *Luustik pehme, hea töödelda *Lihasaagis suur (fileesaagis 65%). *Talub laia soolsuse vahemikku. Kasvatamise ajalugu *Pärineb ühest California piirkonnast. *Alustati kasvatamisega 1870 aastatel McCloudi jõe ääres Mount Shasta haudemajas. *Californiast Atlandi rannikule ja sealt Euroopasse ja mujale. Kasvatatakse parasvöötmes ja soojades piirkondades mägistel aladel *Tuntum aretusliin on Donaldsoni forell mis 1982 a. toodi ka Eestisse *Tänapäeval on käivitatud mitmed tõuaretusprogrammid. Välimus Meres kasvanud isenditel ja lõhe sarnaseks aretatud tõugudel on punane vööt nõrk. Hea toitumuse korral võib keha olla väga kõrge. Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba. Üks kala- kolm toodet Euroopas on kaks kaubaforelli suurust - valge või roosa lihaga portsjonforell ­ table trout (umbes 250-

Kasvatavate kalade bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun