Juust - Referaat Uurimustöö | Toit - Toit ja toitumine

45

doc

Õpimapp - eritoit

Enne valmimist nende juustude pinda ei kaeta, kuid valmimise kõigus võidakse sooritada mitmeid hooldusprotsesse. Pehmed juustud sisaldavad rohkesti vett, mistõttu nende säilivus ei ole nii hea kui kõvadel juustudel. Pehmed juustud valmivad sekundaarse mikrofloora kaasabil, mille tulemusel tekib rikkalik maitse- ja lõhnabukett. Valgehallitusjuustud: Camembert, Brie Sinihallitusjuustud: Stilton, Danablue, Roquefort. Limakoorikuga juust: Tilsit, Limburg, Romadur Soolveejuustud: Feta Toorjuust Toorjuustu põhitooraineks on kohupiim ja rõõsk koor. Piim esmalt pastöriseeritakse ja luuakse soodus pinnas juuretisemikroobide eluks ja tegevuseks. Seejärel lisatakse juuretisena piimhappebakterite kontsentraat. Kõik toorjuustud on veerikkad ja pehmed. Piima töötlemine Piima töötlemise eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine. Piimatööstuses

Toidukaubandus

48

docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

Mahla võib juua värskelt pressituna, majanduslikel põhjustel müüakse sageli aga mahlu kontsentreeritult, mispuhul tuleb kontsentraadile lisada vett. Sageli on kontsentraatidel teine maitse kui värskelt pigistatud mahladel. Mahlu võib säilitada ka pastoriseeritult ja külmutatult. Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl. 1.7 Juust ,,Juust on piimast, koorest, kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode. Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures." (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976

Toiduaineõpetus

26

docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud, täidiseks tavaliselt liha või juust, torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted. · Lehtpasta - lasanjelehed võivad olla nii sirge, kui ka lainjelise äärega. Lasanje on laialt levinud, populaarne, kihiline vormiroog, mis koosneb peale pastalehtede veel hakkliha-tomatikastmest, besamellkastmest (valge põhikaste), juustust. Lasanjelehti võib enne vormi panemist poolpehmeks keeta, lühendab vormiroa küpsemisaega. · Täidetav pasta - pastatorud e

Toit ja toitumine

80

docx

Toidukauba õpimapp

· Põrandalei; · Koorikleib; · Näkileib. Sai - Saia põhikoostisosaks on nisujahu, joogivesi, presspärm, keedusool, toiduõli, suhkur ja jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Saiatoodeteks on: · Magedad saiad; · Röstsaiad; · Täisterasaiad; · Krõbeda koorikuga saiad; · Kuklid ja pirukad. Kondiitritoodeteks on küpsised, präänikud, vahvlid, koogid ja tordid, keeksid ning rullbiskviidid. 3. PIIM, PIIMATOOTED JA JUUST. 3.1 Piim. Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas

toiduainete sensoorse hindamise alused

62

doc

Toiduained

Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad.

Toitumisõpetus