Juust (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

Juustud

Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Näiteks: Mozzarella Scarmoza Provolone Caciotta  Pehme juust ...on vähe laagerdunud, nõrutatud ja lastud hallitama, kuid mitte pressitud ja soolatud. Juustul on sile koorik ning see sisaldab 50-60% niiskust ja rasva 20-26% Pealtvalminud pehme juust (kaetud hallituskihiga, intensiivse maitsega) : Camembert, Brie, Coulommiers

Toit ja toitumine

22

pptx

Juust

nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu liigid  Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita.Toorjuust sisaldab kuni 80% vett ja on enamasti väherasvane. Toorjuustud on pehme, kreemja või sõmera struktuuriga ning neil on enamasti mahe maitse. Seda kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes.  Koorejuust  Cottage  Quark Pealtvalminud pehme juust  Juust on kaetud pealt hallitusekihiga, mis on küll söödav, kuid reeglina liiga intensiivse maitsega.  Camembert  Brie  Brillat-Savarin  Coulommiers Seestvalminud pehme juust  Hoitakse soolvees.  Peene maitse ja tugeva lõhnaga.  Mõningaid sorte immutatakse laagerdamise ajal ka veinis või õlles.  Münster  Pont-l'Eveque  Livarot  BelPaese  Ēpoisses Poolkõva juust  Kuumutamata pressitud juust, mida on

Toiduaineõpetus

30

pdf

Juust

U S T J U d l a t a Aa : L o nu d s s o s ta k la Ko 1 2 . Mis on juust? Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu ajalugu Juust on väga pika ajalooga piimatoode, mida tunti juba 3500-4000 aastat e.m.a Sumeri riigis ja Babüloonias. Juustu oskas juba nautida Homeros ja see oli hinnatud Vana-Roomas. Juustu ajalugu Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees, kes läinud

Bioloogia

20

docx

Referaat: Juustud

linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas. Peagi asutati meiereid, kus lisaks võile asuti valmistama ka juustu. 19. sajandil tekkisid esimesed juustutootmise ühistud. Tavatarbija jaoks oli juust luksus, rohkem kasutati kohupiima, millest valmistati ka sõira. Sõira võib pidada Eesti oma juustutooteks, mis oli levinud eriti Kagu-Eestis ja mida seal valmistatakse tänapäevani. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990

Toidukaubandus

13

pdf

Juustud

Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? .......................................................................................................... 7 Juust on hammastele kasulik .................................................

Toiduhügieen

12

doc

Juust

Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli

Restoraniteenindus

17

doc

Juustulaud

50g juustu. Lühiajaliseks vastuvõtuks kaetakse juustulaua puhul arvestatakse ühele sööjale 50-70g juustu. Pikemaajalise vastuvõtu (sünnipäev,külalised kodus) puhul arvestatakse 150g,isegi kuni 200g juustu igale sööjale. Lisandeid arvestatakse vastavalt juustu kogusele. 3 Juustulaua katmine Laud olgu nii suur,et juust,lisandid,suupisted,joogid ja nõud sellele ära mahuksid.Laud võib olla mistahes kujuga ja selle võib paigutada ruumi,paviljoni,aeda või terassile.Laua kõrgus on 0,85-1,1 meetrit. Laud tuleb paigutada nii,et sellele oleks igast küljest vaba juurdepääs. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga või asutatakse seelikut.Lina võib olla valge või värviline.Lauakaunistused valitakse tagasihoidlikud,sest juustuvaagnad vormistatakse kaunilt

Kokandus

5

docx

Juust on suurepärane toiduaine.

Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli.

Meedia

Kommentaarid (0)