Juur (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
                                                      Essee
                     Aristotelese ja Platoni filosoofiliste põhimõtete erinevus.
  Filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Esimesed õpetlased, kes hakkasid selles 
valdkonnas teoreetiliselt arutlema, esindasid suunda nimega sofistika. Sofistid jõudsid 
veendumusele, et niisugused mõisted nagu hea ja halb on suhtelised: mis ühele hea, ei pruugi 
teisele samaväärne olla. Sama kehtib ka  inimühiskonna  seaduste ja normide kohta. Need 
põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma 
seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. Sofistide hulgas oli väga kuulsaid õpetlasi. 
Kõige tuntumad filosoofid olid Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane  Aristoteles
Sokratese ja Platoni põhimõtted ja eluarusaam olid küllaltki sarnased. Aristotelesel oli aga 
teistsugune arusaam maailmast kui Platonil. Mille poolest  erinesid  Aristotelese filosoofilised 
põhimõtted Platoni omadest ?
 Platoni järgi on olemas kaks maailma. Üks neist on tegelikkuse  ja teine näiva tegelikkuse 
ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad  ja  igavesed . Näiva maailma 
tajutavad esemed on aga muutlikud  ja hävivad. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja 
kehade maailm on näivus. Platon on toonud  võrdluse koopa võrdpildiga. Seal on inimesed 
seljaga koopa avause poole ja müüri taga on valguse allikas. See loob inimestest varje 
koopaseintele ning võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutisi. 
Tõelisus peitub tema jaoks aga väljaspool koobast, mis on meile pimestav ja me ei suuda seda 
näha, kui meid selleks ei treenita. Väljaspool koobast asuvad tõelised  asjad on samastavad 
ideedega. Ideed on tabatavad mõtlemise abil, aga me ei saa neid ise tekitada. Ideed on aluseks 
nähtavatele asjadele, need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles vastupidiselt ei 
pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja  meeleorganitega  tajutavat 
lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga 
kord täiuseni välja areneda. Kui inimese psüü hiline   toimimine  on korras, siis tal on võimalik 
tunnetada füüsilist maailma. Sellest kujunes välja Aristotelese tunnetusteooria. Platon pidas 
kõige olulisemaks hüve ideed. See oli idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud ning mida 
mõistmata polnud tõeliselt vooruslik käitumine võimalik. Tema jaoks oli ideaalne riik see, kui 
riiki juhiks üksnes need, kes said hüve  ideest  aru.  Esmalt  tuli eraldada võimekad vähem 
võimekatest. Vähem võimekate osaks jäi töötegemine, esimesed aga pidid pühenduma  oma 
võimete ja vooruste  arendamisele . Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks sellist riiki, kus 
kodanikuõigused  kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega inimestele. 
 Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta pidas väga oma õpetajast lugu, kuid tal kujunesid 
teistsugused arusaamad maailmast. Aristoteles võttis kõigis valdkondades kokku eelkäijate 
teadmised ja kujundas neist välja oma seisukohad. Näiteks ei pidanud ta õigeks Platoni 
ideeõpetust. See seisnes selles, et ideed on püsivad ning näiva maailma tajutavad esemed aga 
muutlikud. Kogu reaalne olemine ja kehade maailm on näivus. Platon tõi oma teooriast välja 
võrdluse koopapildiga. Kus inimesed on ahelates koopa avause juures ning seljaga selle 
poole. Müüri taga on valguse allikas, mis tekitab koopaseintele inimeste varje. Sellest 
järeldades võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutusi. Platoni 
jaoks olid ideed aluseks nähtavatele asjadele ja need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. 
Aristoteles nii aga ei arvanud, tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat 
lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Pigem mõistis Aristoteles ideed kui asja olemust ja midagi 
mis soeb ühte mitmes suhtes küll erinevaid, kuid tegelikuid samalaadseid asju. Ta ei 
välistanud juhuslikkust, kuna organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda, kuid kui 
inimese psüühiline toimimine on korras, siis on võimalik tunnetada füüsilist maailma. Platonil 
oli erinev arusaam ka ideaalsest riigist. Tema jaoks pidid filosoofid juhtima riiki. Aristoteles 
pidas aga ideaalseks riigiks seda, kus kodanikuõigused kuuluksid keskmise jõukusega 
inimestele.
 
                                                                                                                          Brigitte Salmus
                                                                                                                            11B
-45% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Juur #1 Juur #2 Juur #3 Juur #4 Juur #5 Juur #6 Juur #7 Juur #8
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LisLiska Õppematerjali autor

Lisainfo

Kordamine eksamiks. Teemad:MükoriisaJuuremügaradJuure muudendid : Juurestiku tüübid:Juure sekundaarne ehitusJuure primaarne ehitusJuure vöötmedJuurte liigitusJuure ülesanded
Mükoriisa , Juuremügarad , Juure muudendid , Juurestiku tüübid , Juure sekundaarne ehitus , Juure primaarne ehitu

Mõisted

Sisukord

  • Epibleemiks e. Risodermiks
  • *Säilitusjuured
  • *Tõmbejuured
  • *Õhujuured
  • *Assimileerivad juured
  • *Hingamisjuured
  • *Ronijuured
  • *Tugijuured
  • *Plankjuured
  • *Endotroofne
  • *Ektotroofne

Teemad

  • osa Vegetatiivsed taimeorganid
  • peajuur
  • külgjuured
  • endogeenselt
  • lisajuuri e adventiivjuuri
  • uurekübaraga
  • kalüptraga
  • kasv- e
  • pikenemisvööde
  • imamis- ehk
  • diferentseerumisvöötmes
  • juurekarvad
  • trihhoblastideks
  • külgjuurte ehk juhtimisvöötmes
  • juurekaelaks
  • epibleemiga (risodermiga)
  • esikoor
  • eksoderm
  • äbilaskerakkudeks
  • Caspary jooni
  • esikoore põhikude
  • aerenhüüm
  • endoderm
  • peritsükkel (perikambium)
  • radiaalne juhtkimp
  • ksüleem(ehk puiduosa) ja floeem(ehk niineosa)
  • aktinosteeliks
  • monarhne
  • diarhne
  • teisksüleem ja -floeem
  • Periderm
  • juurestiku
  • sammasjuurestikuks
  • sammasjuureks
  • narmasjuurestikuga
  • homoriisiaks
  • heteroriisiale

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

68
doc
33
doc
84
docx
21
pdf
50
doc
9
docx
50
doc
19
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto